Suurbritannia kaitsevõime on ekspertide hinnangul Venemaa ohuga silmitsi seistes liiga nõrk

Suurbritannias on puhkenud terav poliitiline vaidlus kaitsekulutuste üle pärast seda, kui kaitseminister John Healey ja relvajõudude minister Al Carns astusid tagasi rahulolematusest valitsuse kaitseinvesteeringute plaaniga. Endised kõrged ohvitserid hoiatavad, et Ühendkuningriik ei ole praegu võimalikuks konfliktiks Venemaaga valmis, tuues välja tõsiseid puudujääke droonivõimekuses, õhutõrjes ja mereväe valmisolekus.

Suurbritannia on sattunud terava surve alla oma kaitsevõime tugevdamiseks, kuna mitmed endised kõrged ohvitserid ja analüütikud hoiatavad, et riik pole praegusel kujul valmis võimalikuks konfliktiks Venemaaga. Kriis jõudis haripunkti eelmisel nädalal, mil kaks olulist ministrit astusid valitsuse kaitseinvesteeringute plaaniga rahulolematuse tõttu tagasi.

Ministrid lahkuvad vaidluste keskel

Kaitseminister John Healey teatas, et ei ole rahul peaminister Keir Starmeri valitsuse kaitseinvesteeringute plaaniga (DIP) ning astus ametist tagasi. Mõni tund hiljem teatas lahkumisest ka relvajõudude minister Al Carns, kes leidis, et Suurbritannia peaks loobuma vananenud relvastusest ning investeerima eelkõige tehnoloogiatesse, mida kasutatakse juba Ukraina sõjas.

Healey asemele nimetati kaitseministriks Dan Jarvis, kes on teadlik kriitikast, et kaitseinvesteeringute plaani eelnõus ei pöörata droonisõja olulisusele piisavalt tähelepanu. Jarvis on asunud plaani üle vaatama, et suurendada riigi droonivõimekust.

Droonilõhe on hirmutavalt suur

Ajalehe The Times andmetel on Briti armee suurimateks probleemideks droonivõimekuse ja õhutõrje puudujäägid, väike tegevvägi ning mereväe piiratud valmisolek. Suurbritannia arsenalis on umbes 8000 sõjalist drooni, samas kui Ukraina kasutab sõjas Venemaa vastu ligikaudu 200 000 drooni kuus. Venemaa on suuteline tootma umbes kaheksa miljonit kamikaze-ründedrooni aastas.

Briti erukindral Chris Deverell rõhutas olukorra tõsidust: «Vähemalt avaldatud andmete kohaselt on kaitseministeerium ostnud droone vaid mõne tuhande ulatuses. Tänapäeva konfliktis piisab sellest üheks päevaks.»

Deverell hoiatas, et Suurbritannia suutmatus pidada sammu nüüdisaegse droonisõjaga seab riigi relvajõud tõsisesse ohtu. «Kas nad suudaksid end kaitsta? Kui see oleks olnud kümme aastat tagasi, oleks vastus ilmselt jah. Aga täna kardan, et vastus on ei,» ütles ta.

Väike armee ja õhutõrje puudujäägid

Briti armees on vaid umbes 73 000 tegevteenistuses sõdurit, võrdluseks, Venemaal on ligikaudu 1,3 miljonit tegevteenistuses sõjaväelast. Eksperdid rõhutavad, et sellise jõudude tasakaalu juures on Suurbritannia haavatavus ilmne.

Briti õhukaitses on samuti tõsiseid puudujääke. Endine Kuningliku Õhuväe (RAF) kõrge ohvitser Greg Bagwell selgitas: «Kui Suurbritanniat rünnataks pidevalt mitme erineva objekti vastu, poleks meil ressursse kõikjal enda kaitsmiseks.»

Samal ajal jätkab Ühendkuningriik kuue miljardi naela suuruse Ajaxi soomukiprogrammi elluviimist, mida on laialdaselt kritiseeritud kui vananenud lahendust.

Oht merel kasvab

Eriti murettekitav on olukord merel. Üle 90 protsendi Suurbritannia internetiliiklusest liigub merekaablite kaudu ning Venemaa allveelaevad hulguvad Briti merekaablite ja gaasitorude läheduses. Samal ajal on mitmed Kuningliku Mereväe laevad remondis või moderniseerimisel, kõik viis Briti ründeallveelaeva on praegu remondis.

Eruadmiral Andrew Burns tõdes olukorra tõsidust: «Oleme juba Venemaaga vastasseisus, kui mitte konfliktis. See võib meid mitmes mõttes ohustada, nii tavapärases kui ka mittekonventsionaalses mõttes.»

Briti ja lääne analüütikud leiavad üha ühiselt, et järgmised kolm kuni neli aastat on otsustava tähtsusega periood, mille jooksul tuleb riigi kaitsevõimet märkimisväärselt tugevdada, et vastata Venemaa kasvavale ohule.