Suurbritannia kaitsekulutuste plaanid vajavad tugevamat parlamendiülevaadet

Suurbritannia lugejad reageerivad ajakirjaniku Simon Jenkinsi artiklile, milles ta seadis kahtluse alla riigi kasvavad kaitsekulutused. Kriitikud toovad esile, et tuumarelvaprogrammid neelavad üha suurema osa kaitseeelarves, kuid parlamendi järelevalve on nende üle äärmiselt piiratud. Ühe kirjutaja hinnangul on Suurbritannia kaitsevõime nõrgestamine ohtlik signaal nii Venemaale kui ka Hiinale.

Suurbritannia kaitsekulutuste arutelu jääb liiga kitsaks, nii väidavad mitmed lugejad, kes reageerisid ajakirjaniku Simon Jenkinsi hiljutisele artiklile, kus Jenkins väitis, et riigil pole otsest sõjalist ohtu ja kaitsekulusid tuleks hoopis kärpida.

Tuumarelvad neelavad üha rohkem

Nuclear Education Trusti juht Steve Barwick toob välja kaks punkti, mida avalik ja parlamentaarne arutelu suuresti ignoreerib. Esiteks: kuigi Vladimir Putin on Mandri-Euroopa riikidele tõsiseltvõetav oht, on Euroopa NATO liikmete kaitseeelarvete kogusumma Venemaast juba kordades suurem. Küsimus pole rahas, vaid poliitilises tahtes, kus joonistatakse punased jooned ja mis on plaan Putini ebaseadusliku sõja lõpetamiseks?

Teiseks: parlamendi raamatupidamiskomisjoni andmetel tõuseb tuumarelvaprogrammide osakaal kaitseeelarvest 18 protsendilt 25 protsendile. See hõlmab Tridentile järgneva allveelaeva Dreadnought ehitust, mis on juba ajakavast maas, ja uut Ühendkuningriigi omavalmistatavat tuumarelva Astraea, mille hinnasilt on 15 miljardit naelsterlingit.

Parlament on korduvalt kurtnud, et avaldatud info on liiga napp sisuliseks järelevalveks. Valitsuse pakutud lahendus, eraldi parlamentaarne komitee tuumakaitsekulutuste üle vaatamiseks, äratab Barwickis kahtlusi. Komitee nimetab peaminister ise, see annab aru ainult peaministrile ja kohtub kinniste uste taga.

"Kärpimine annab Venemaale ja Hiinale rohelise tule"

Londonis elav Hector Tsukagoshi ei nõustu Jenkinsiga. Tema sõnul elab maailm, kus autoritaarsed režiimid tõstavad pead, ja kui Suurbritannia annab märku, et ei suuda enam Taiwani ega Ida-Euroopat kaitsta, julgustab see nii Venemaad kui ka Hiinat sõjaliseks tegevuseks. «Relvajõud on üks suurimaid tööandjaid riigis, edendavad innovatsiooni ja annavad valitsusele võimekuse reageerida katastroofidele, olgu selleks erakorraline abi Tristan da Cunhal või humanitaarabi Venezuelas,» kirjutab Tsukagoshi.

Soome lugeja Jari Mäkelä Helsingist peab Jenkinsi iseloomustust Venemaast kui «pahanduse tekitajast» lausa jahmatavaks. Eelmisel nädalal tappis Venemaa rakett Kiievis tsiviilelanikke, hukkunuid oli vähemalt 20. Mäkelä viitab ka Salisbury novitšoki-juhtumile, kus kaotas elu Dawn Sturgess, ja hiljutistele teadetele Vene droonide luurelendudest tuumarajatiste kohal Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias ja Madalmaades.