Suurbritannia elektrivõrk sõltub üha enam Euroopa naabrite poliitilistest otsustest

Suurbritannia elektrivõrgu kasvav sõltuvus piiriülestest kaabliühendustest Euroopaga on tekitanud muret seoses leviva energianatsionalismiga. Poliitilised pinged Norras ja võimalikud muudatused Prantsusmaa energialepetes seavad küsimärgi alla tuleviku varustuskindluse.

Suurbritannia elektrivõrk on tänavuse suve kuumalainete ajal sattunud märgatavasse sõltuvusse piiriülestest kaabliühendustest, mis ühendavad riiki Mandri-Euroopaga. Ehkki süsteem on suutnud nõudlust katta, on piiriülene energiapoliitika muutumas üha pingelisemaks, kuna riigid eelistavad kriisihetkedel prioriseerida omaenda tarbijate varustuskindlust.

Ühel tuulevaiksel suvepäeval, kui temperatuurid tõusid, tuli viiendik Ühendkuningriigi elektrivajadusest otse Mandri-Euroopast. Prantsusmaa kaablid üksi katsid sel hetkel 11% ehk 3,54 gigavatti kogu nõudlusest, mis on enam kui kaks korda rohkem kui kogu Ühendkuningriigi tuuleparkide toodang sel ajal.

Pinged piiriüleses kaubanduses

Majanduslik loogika soosib küll piiriülest energiakaubandust, kuna see võimaldab odavamat elektrit importida, eriti Prantsusmaa tuumaenergeetikast, ja ülejääke eksportida, kuid poliitiline reaalsus on muutumas hapramaks. Suurbritannia riiklik süsteemihaldur Neso on juba rakendanud erakorralisi meetmeid. 23. juunil piirati lühikese etteteatamisajaga eksporti Hollandisse, kui võrgu sagedus langes kriitilise piirini. Samuti on Neso juulis tellinud hulgimüüjatelt ekspordipiiranguid nelja kaabli kaudu, et tagada piisav elektrivarustus kodumaal.

Energiaanalüütik Phil Hewitt märgib, et selline reaalajas sekkumine on eriti problemaatiline naaberriikidele. „Neso piiriüleste ühenduste ümberlülitamine reaalajas võib tekitada probleeme, eriti väiksemate turgude jaoks nagu Belgia ja Holland,“ sõnas Hewitt. Olukorra leevendamiseks muudeti mais lepingulisi tingimusi, piiramaks ootamatuid muudatusi ühenduste suundades.

Poliitiline risk horisondil

Sügavamad pinged on nähtavad juba kaugemal. Norra on pärast kodumaiste elektrihindade tõusust tingitud pahameelt keelanud uute ühenduste rajamise, tühistades 2023. aastal planeeritud 1,4-gigavatise kaabli Šotimaale. Veelgi suurema ebakindluse toob võimalus, et Prantsusmaal võidab järgmised presidendivalimised Marine Le Pen.

Tema juhitav Rahvuslik Rinne on seadnud eesmärgiks Prantsusmaa lahkumise Euroopa Liidu integreeritud elektrisüsteemist, mis on tihedalt seotud ka Suurbritannia võrguga. Analüütik Peter Atherton rõhutab, et tegemist on paratamatu poliitilise dünaamikaga: „See on demokraatliku elu fundamentaalne tõsiasi, et ükski riik ei ekspordi elektrit, kui see tähendab võimalikke elektrikatkestusi oma linnades.“