Susan Luitsalu esitles Tallinnas uut romaani «Seitse väikest surmapattu»

Kirjanik Susan Luitsalu tõi lugejate ette oma uusima teose, mis viib publiku tagasi tuttavasse Lehtla elamurajooni. Raamatu esitlusel arutles autor koos Tanel Veenrega inimlike nõrkuste ja pahede üle.

Tallinnas toimunud raamatuesitlusel tõmbas kirjanik Susan Luitsalu tähelepanu oma värske romaaniga «Seitse väikest surmapattu». Kirjastuse Rahva Raamat välja antud teos jätkab autori varasemast loomingust tuttavat liini, naastes Lehtla elamurajooni, kus argipäeva maskide taga peituvad saladused ja hämara taustaga teod.

Esitlusel vestles autoriga Tanel Veenre, kes uuris kirjanikult seitsme surmapatu rolli tema enda elus. Luitsalu möönis, et inimesena ei ole ta neist vaba, kuid ühe emotsiooni välistas ta kategooriliselt. «Kui peaksingi tundma kadedust, siis ma mõtlen, et mida mina siin passin, et tuleb jalad kõhu alt välja võtta ja tegutseda,» märkis autor.

Kuigi klassikalised surmapatud on tuntud, tõstis Luitsalu esile ühe konkreetse inimliku puuduse, mida ta peab teistest ohtlikumaks. «Minu jaoks on suurim patt väiklus. Ise ei taha ja teistele ei anna,» sõnas ta, lisades, et tegelikult teeme me igapäevaselt erinevaid valikuid, mis nende patuste kategooriate alla liigituvad.

Romaani tegevuspaik Lehtla elamurajoon on lugejatele tuttav juba varasemast teosest «Ka naabrid nutavad». Uues loos segunevad naabrite argielu ja kummalised uskumused omakasupüüdlike tegudega, luues atmosfääri, mida autor ise võrdleb irooniliselt halva Netflixi dokumentaalfilmiga.