Surmakaaslane Sasha Primakova: lõppemine on osa elu loomulikust protsessist

Suurbritannias tegutsev surmakaaslane ehk surma-doula Sasha Primakova aitab haigete ja lähedastega tegeleda surma hirmude ja tähenduse otsimisega. Intervjuus vahendab ta oma kogemusi sellest, kuidas valmistuda elutee viimaseks etapiks.

Suurbritannias asuvas hospidalis töötab Sasha Primakova, kes on esimene ametlikult tunnustatud surmakaaslane ehk surma-doula riigi tervishoiusüsteemis. Tema tööülesandeks on olla toeks inimestele, kelle elutee on jõudmas oma viimaste nädalate, kuude või vahel ka aastate juurde. Primakova eesmärk on luua keskkond, kus rasked teemad ei jääks tabuks ning kus hirmud saaksid leevendust läbi ausate vestluste.

Surm kui elu osa

Koos ajakirjanik Valera Taraniga arutles Primakova selle üle, milline on surma tegelik olemus ja miks on ühiskonnas vaja spetsialiste, kes aitavad seda teekonda kergemaks muuta. Üks peamisi tõdemusi, milleni Primakova oma praktikas on jõudnud, on seotud elatud eluga: inimene, kes tunneb, et on elanud sisukat ja õnnelikku elu, suudab surma ees sageli rahulikumalt seista.

Vestluses osales ka teaduse populariseerija Ilja Kolmanovski, kes analüüsis surma teemat laiemalt, sealhulgas seda, kas tehnoloogiline areng võib kunagi viia surematuse või surma edasilükkamiseni. Primakova rõhutas ka vajadust rääkida surmast ausalt lastega, selgitades neile bioloogilisi ja emotsionaalseid aspekte eakohaselt, selle asemel et teemat vältida või varjata.

Dialoog piiripealses olukorras

Intervjuu käigus puudutati ka provokatiivsemat laadi küsimusi, sealhulgas mõtteeksperimenti selle kohta, millest Primakova vestleks, kui ta oleks surija voodi kõrval näiteks Vladimir Putini viimsetel hetkedel. Kuigi selline küsimus on hüpoteetiline, rõhutab see doula ameti olemust, olla kohal ja pakkuda inimlikku kontakti sõltumata sellest, kes või milline inimene tema hoole all parasjagu on.