Surm Shelehhovis: võimud kehtestasid karantiini, kuid eitavad katkuohtu
28-aastane katku-uuringute instituudi teadur suri Irkutski oblastis, põhjustades laialdasi karantiinimeetmeid ja spekulatsioone ohtliku nakkushaiguse leviku üle. Ametivõimud eitavad katku ja väidavad, et olukord on kontrolli all.
Poliitika28-aastane Irkutski oblasti katku-uuringute instituudi teadur Darja Šipilova suri ööl vastu 2. oktoobrit Shelehhovis. Pärast tema surma kehtestasid ametivõimud haiglas, kuhu naine oli toimetatud, karantiinirežiimi ning isoleerisid ligi 200 inimest, kes olid temaga kokku puutunud. Šipilova, kes töötas Siberi ja Kaug-Ida katku-uuringute instituudis, hospitaliseeriti 29. septembril, kuid suri mõni päev hiljem ootamatult.
Vahetult pärast naise surma hakkasid sotsiaalmeedias ja kohalikus inforuumis levima teated, et teadur suri kopsukatku, millega ta nakatus laboris töötades. Ametivõimud ja valitsusmeelsed väljaanded eitavad seost katkuhaigusega, väites ametlikult, et tegemist oli teadmata põhjusel tekkinud kopsupõletikuga. Hoolimata ametlikest eitustest on piirkonnas kehtestatud rangeid meetmeid, sealhulgas hoonete desinfitseerimine ja hospitaliseeritud isikute jälgimine.
Ametlikud meetmed ja ebakindlus
Anna Popova, Venemaa terviseameti Rospotrebnadzor juht, lendas 2. oktoobril Irkutskisse, et koordineerida olukorra lahendamist. Piirkonna kuberner Igor Kobzev kinnitas samal ajal, et kehtestatud piirangute põhjuseks on "eriti ohtlik nakkus", vältides siiski sõna "katk". Mitmed kohalikud kliinikud Irkutskis on võtnud kasutusele tavapärased ennetusmeetmed, sealhulgas personal jälgib patsientide tervist erigraafiku alusel. Haiglate sulgemine ja ootamatud piirangud on tekitanud kohalikes elanikes tõsist ärevust, mis on väljendunud suurenenud huvis tervisetoodete vastu.
Uuringud ja teadmatus
Šipilova kolleegid on teatanud, et teadur haigestus tööl, kuid sümptomid ei viidanud esialgu tõsisele haigusele. Praeguseks on instituudi töötajad, kes olid Šipilovaga kontaktis, karantiinist vabastatud. Siiski jäävad paljud kohalikud elanikud skeptiliseks, kuna ametlikke uuringute tulemusi surnud teaduri surma põhjuste kohta pole veel avaldatud. Allikad on kinnitanud, et isikute isoleerimisega tegelesid julgeolekuteenistused, mis on viinud spekulatsioonideni, et tegemist oli potentsiaalselt ohtliku laboriintsidendiga.
Rahvusvaheline ja riiklik reaktsioon
Burjaatia juht Aleksei Tsõdenov oli üks esimesi ametnikke, kes viitas võimaliku katkuohu küsimusele, kuid muutis hiljem oma avaldusi. Samal ajal on riiklikud ametnikud rõhutanud, et saavad olukorraga ise hakkama. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on kutsunud elanikke üles säilitama rahu.
Ava rakenduses →