Suri pikaaegne Eesti Raadio ajakirjanik Leho Männiksoo

Pühapäeval, 18. oktoobril lahkus 93-aastasena meie seast hinnatud ajakirjanik ja raadiotöötaja Leho Männiksoo. Ta pühendas aastakümneid noortesaadete edendamisele ning mõjutas mitme põlvkonna ajakirjanike kujunemist.

Pühapäeval, 18. oktoobril suri 93-aastaselt pikaaegne raadioajakirjanik Leho Männiksoo. 1933. aastal sündinud ja Tallinnas Rahumäel üles kasvanud Männiksoo jättis märkimisväärse jälje Eesti raadioajakirjanduse ajalukku, olles aastakümneid seotud Eesti Raadioga.

Noorte toimetaja ja suunaja

Männiksoo karjääri üheks keskseks osaks kujunes töö laste- ja noortesaadete toimetajana, kus ta tegutses aastatel 1967-1996. Ta oli üks Eesti Raadio Poiste Klubi asutajatest ning pidas oma südameasjaks noormeeste suunamist ja harimist. Tema eestvedamisel korraldati noortele nii liiklusinspektorite kui ka meremeeste laagreid, samuti osales ta noorte reporterite klubi juhendamisel.

Tema käe all said raadiotöös esimesi praktilisi kogemusi paljud tänased tuntud meediategelased ja ajakirjanikud, sealhulgas Kalev Vapper, Ilmar Taska, Olav Osolin, Andres Raid, Jaan Laugamõts ja Tiit Terik.

Mitmekülgne loometee

1972. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal lõpetanud Männiksoo oli raadiomajas tuntud oma mitmekülgsuse poolest. Ta koostas saatesarju nagu «Tormitraavel», «Raaliklubi», «Seigad ja seiklused» ning «Kiikerkava». Lisaks toimetajatööle kirjutas ta kuuldemänge ja jutustusi.

Pärast Eesti Raadiost lahkumist 1996. aasta kevadel jätkas ta Vikerraadios erinevate saadete tegemist kuni 1998. aastani. Nende seas olid näiteks «Kesköömosaiik» ja lennundusteemaline «Inimene ja tiivad», mis peegeldasid tema pikaajalist huvi lennunduse vastu. Hiljem keskendus ta meediamaastikul jahindus- ja loodusajakirja Eesti Jahimees toimetamisele.