Suri legendaarne Türi kergejõustikutreener Leonhard Soom

20. augustil lahkus 79-aastaselt manalateele tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom, kelle õpilased võitsid aastakümnete jooksul üle 200 Eesti meistrivõistluste medali. Soom oli Järvamaa spordielu arendaja ja pikaajaline spordiklubi Järvala eestvedaja.

20. augustil suri 79-aastaselt pikaajaline kergejõustikutreener Leonhard Soom, kes jättis sügava jälje Eesti spordimaastikule, eriti Türi piirkonna ja Järvamaa kergejõustiku arengusse. Uudise treeneri lahkumisest edastas Eesti Kergejõustikuliit.

Soomi treenerikarjäär kestis kokku 57 aastat. Selle pika perioodi jooksul tõid tema juhendatavad sportlased Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt koju üle 200 medali. Tema käe all sirgusid mitmed Eesti tippkergejõustiklased, nende seas Grit Šadeiko, Grete Griffin, Tarmo Saar ja Rutti Luksepp.

Panus spordikorraldusse

Lisaks treeneritööle oli Soom aktiivne spordijuht ja organisaator. Ta oli Järvamaa spordiliidu asutaja ja mitmekordne juht ning alates 1991. aastast kuni viimaste aastateni tegutses ta spordiklubi Järvala esimehena. Tema panus ulatus ka riiklikule tasemele, olles kergejõustikuliidu treenerite nõukogus kiirjooksu vanemtreener ning aastatel 2005-2017 Eesti Olümpiakomitee kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liige.

Areng nullist

Oma karjääri algusaastaid meenutades rõhutas Soom sageli vajadust ise hakkama saada. Kui ta alustas treeneritööd Türi piirkonnas, puudusid vajalikud treeningtingimused ning ta pidi rajatised ise looma.

«Türile saabudes alustasin tõesti tühjalt lehelt: puudusid kergejõustiku jaoks vajalikud väljakud ja staadion. Oli vaid uus võimla, kuhu sain kolm harjutuskorda. See aga takistuseks ei saanud: kasutasime ümberkaudset loodust, liikusime palju eri treeningpaikade vahel ning puuduolevad asjad, näiteks nagu kuuli- ja kettapaiga ning teivashüppekasti, ehitasin ise juurde,» kirjeldas ta 2024. aastal oma algusaegu.

Tema panust spordielu arendamisse on tunnustatud mitmete auhindadega. 2006. aastal pälvis Soom Järvamaa teenetemedali ning 2010. aastal omistati talle Järvamaa spordi elutöö preemia. 2024. aastal tunnustas Türi vald teda aukodaniku tiitliga.