Supilinna peenrad õpetavad kogukonnatunde

Kaarel ja Madli Vanamölder kirjutavad, kuidas Tartu Supilinna kogukonnapeenrad näitavad, et oma otsustusi tehes tuleb arvestada ka ümbritsevate inimestega. Autorid muretsevad, et selline ühiskondlik vastutustunne ühiskonnas kahaneb.

Tartu Supilinna peenrakastide elu on muutunud näiteks sellest, kuidas kogukonna liikmete omavahelised suhted võiksid paremini toimida. Kaarel ja Madli Vanamölder märgivad, et peenrade kaudu saab näha suurema pildi, milleks on ühine vastutus ümbritseva eest.

Autorite sõnul on otstarbekas mõista, et isiklikud soovid ei peaks alati ülevoolu kanduma ühiskonnaelu sisse. Pigem tuleks leida tasakaal, kus nii indiviidi kui ka ühenduse huvisid arvestatakse. Supilinna näide näitab, et see on võimalik, kuid nõuab ühistunnet ja kompromissi.

Samas märgivad Vanamölderid murettekitava trendi: kasvab soov muuta reaalsust vastavalt isiklikule maailmavaatuslele, arvestamata sellepärast ümbritsevaga. See nähtus ei piirdu mitte üksnes peenradega, vaid laieneb ühiskonna paljudesse valdkondadesse.

Autoritel on lootus, et näited nagu Supilinna kogukonnapeenrad aitaksid inimesi mõtlema panna. Sealt saab võtta õppust, kuidas oma tegemistelt aru anda ja teiste vajadustega arvestada. See on lihtne, kuid järjest haruldasem praktika tänapäeva Eestis.