Sünteetiliste opioidide levik Eestis: ohtlik «Frankenstein» jõudis Tartu lähistele

Eesti tänavatel on üha enam levimas ohtlikud sünteetilised opioidid, mida tuntakse slängis «Frankensteini» nime all. Need morfiinist tuhandeid kordi tugevamad ained on seotud mitmete üledoosidega Eestis.

Eesti narkoturg on viimastel aastatel läbi teinud sünge muutuse, mil illegaalsesse ringlusesse on jõudnud nitaseenid, sünteetilised opioidid, mille kangus ületab morfiini oma tuhandeid kordi. Need ained, mida meditsiinis nende äärmise ohtlikkuse ja üledoosiriski tõttu kunagi kasutusele ei võetud, on muutunud kättesaadavaks ka Tartu lähiümbruses.

Peidetud oht metsateedel

Narkootiliste ainete jaemüük on kolinud tavapärastest kohtadest avalikku ruumi, sealhulgas elamurajoonide lähistele jäävatesse metsatukkadesse. Kurjategijad kasutavad nüüdisaegseid meetodeid, kus keelatud ained peidetakse loodusesse, et hiljem need märkamatult kätte saada. See loob olukorra, kus keelatud ained võivad loodusesse sattuda.

Sünteetilised opioidid on turule toonud uue laine surmajuhtumeid. Sõltlaste seas tuntakse neid aineid slänginimetustega nagu «iso», «toni» või «šora». Eriti ohtlikuks peetakse «Frankensteini» nime all tuntud segu, mis viitab aine laboratoorsele päritolule ja prognoosimatule mõjule inimese organismile. Ekspertide sõnul on need ained seotud üledooside arvu muutustega.

Probleemi ulatus ja sisu

Nitaseenide peamine oht seisneb nende potentsis, kus ka väga väike kogus võib olla surmav. Kuna tegemist on sünteetiliste ainetega, on nende koostis teadmata, mistõttu on iga manustamiskord potentsiaalselt eluohtlik. Ametiasutustel on väljakutse selliste ainete levikuga tegeleda, sest narkokaubandus on muutunud, liikudes nii digitaalsetes kanalites kui ka füüsilistes peidikutes linnade piirialadel.