Sulev Valner: Eesti rahvusringhäälingu eelarve jääb naabritele kümnekordselt alla

Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Sulev Valner tõdeb, et ERR-i eelarve ei võimalda aastaringselt täismahus programmi pakkuda. Võrdluses Soome avalik-õigusliku ringhäälinguga on Eesti meediaorganisatsiooni finantsid kümme korda väiksemad.

Sulev Valner tõdes Vikerraadio saates "Meediatund", et Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) praegused rahalised vahendid piiravad soovitud mahus programmi tootmist. Tema hinnangul ei luba olemasolev eelarve, mis jääb vahemikku 40-50 miljonit eurot, hoida aastaringselt kõrget taset kõigis kanalites.

Valner tõi võrdluseks Soome avalik-õigusliku ringhäälingu YLE, kelle eelarve ületab 500 miljoni euro piiri. «Nende eelarve on enam-vähem täpselt kümme korda suurem,» märkis ta. ERR peab selle raha juures üleval mitut telekanalit, raadiojaama ning veebiväljaandeid.

Seadusemuudatused ja tulevikuvaade

Nõukogu esimehe sõnul vajab ringhääling pikemaajalist rahastamisperspektiivi. Praegune seadus on suures osas keskendunud tele- ja raadiokanalitele, kuid meediatarbimise muutumine nõuab platvormideülest lähenemist. See on otseselt seotud ka noorema põlvkonna kõnetamisega, kes otsib usaldusväärset infot väljaspool traditsioonilisi kanaleid.

Valner rõhutas, et avalik-õiguslik meedia ei tohi meelelahutusest täielikult loobuda, sest see aitab luua ühist infovälja ja elamusi. Ilma omakeelse sisuta riskiks Eesti osa oma infoväljast loovutada teiste riikide tootjatele.

Nõukogu roll ja strateegia

ERR-i nõukogu ülesanne ei ole sekkuda toimetuste igapäevastesse valikutesse. Valneri kinnitusel peab nõukogu keskenduma strateegilisele juhtimisele. Nõukoguga liitunud uued ekspertliikmed Veronika Kalmus, Marek Tamm ja Merit Kopli peaksid tooma aruteludesse senisest rohkem nõudlikkust ja täiendavaid teadmisi.