Sularahamaksete ümardamisreegel Eestis: mida peab teadma kassas arveldades

Alates 2025. aastast kehtib Eestis sularahamaksete ümardamise kord, mis kohustab kaupmehi kassas ostukorvi lõppsummat viie sendi täpsusega ümardama. See reegel ei puuduta kaardimakseid ja 1- ning 2-sendised mündid jäävad endiselt ametlikuks maksevahendiks.

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis sularahamaksetel ostukorvi lõppsumma ümardamise kohustus, mis muudab igapäevast arveldamist kauplustes. Vastavalt euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadusele peavad kaupmehed ümardama sularahas makstava ostukorvi lõppsumma lähima viie sendini.

See reegel puudutab eranditult sularahatehinguid. Kui ostja tasub maksekaardiga, pangalingi või muu elektroonilise lahendusega, jääb summa täpseks ning ümardamist ei toimu. Samuti ei ümardata üksikute toodete hindu riiulil, vaid ostukorvi lõpphinda maksehetkel kassas. Kui klient teeb kombineeritud makse, näiteks tasub osa sularahas ja osa kinkekaardiga, ümardatakse vaid see osa, mis tasutakse sularahas.

Ümardamispõhimõtted järgivad matemaatilist loogikat: 1, 2, 6 ja 7 sendiga lõppevad summad ümardatakse allapoole, samas kui 3, 4, 8 ja 9 sendiga lõppevad summad ümardatakse ülespoole. Näiteks 17,61-eurone ostukorv ümardatakse sularahas tasumisel 17,60 euroni, kuid 2,28-eurone ostukorv ümardatakse 2,30 euroni.

Ehkki ümardamisreegli eesmärk on vähendada 1- ja 2-sendiste müntide hulka ringluses, kuna nende tootmine on ressursimahukas, jäävad need jätkuvalt ametlikuks maksevahendiks. Kaupmehed on kohustatud neid vastu võtma. Eesti seaduse kohaselt peab kaupmees aktsepteerima ühe makse korral kuni 50 kehtivat münti, sõltumata nende väärtusest.