Sularaha nõudluse kasv tekitab Venemaa pangandussektoris likviidsusprobleeme

Venemaal on sularaha ringlus kiirenenud tasemele, mida pole nähtud 2023. aastast, tekitades pankades tõsise likviidsuspuuduse. Eksperdid ja pangandussektori juhid seostavad seda suundumust maksutõusude, varimajanduse laienemise ning majandusliku ebakindlusega.

Venemaa majanduses on sularaha kasutus hoogsalt kasvanud, survestades riigi pangandussektori likviidsust. Alates 2025. aasta algusest on finantsasutused kimpus vabade vahendite nappusega, mida valitsus vajaks eelarvedefitsiidi katmiseks siseriikliku laenamisega.

Sularaha kui majanduslik pelgupaik

Sberi finantsjuht Taras Skvortsov prognoosib, et tänavune sularahasse liikuvate vahendite maht ulatub 3,8 triljoni rublani. See summa on võrreldav enam kui poolega Moskva linna tänavusest eelarvest. Finantssektori analüütikud on nimetanud suvekuid viimase kuue aasta halvimaks perioodiks sularaha kättesaadavuse vaates.

Nõudluse kasvule on kaasa aidanud mitmed tegurid, sealhulgas mure võimaliku mobilisatsiooni pärast, hirm hoiuste külmutamise ees ning sagedased internetikatkestused, mis häirivad digitaalseid makseid. Sõltumatud eksperdid märgivad, et kuigi keskpank on intressimäärasid hoidnud kõrgel, ei ole see peatanud kapitali liikumist sularahasse.

Varimajanduse ja maksude mõju

Majandusteadlaste hinnangul on üheks oluliseks tõukeks 2026. aastal tõusnud käibemaks, mis kerkis 20 protsendilt 22 protsendini. Ettevõtjad eelistavad üha enam «ümbrikupalkasid», et vältida kõrgemat maksukoormust. See tendents suurendab varimajanduse osakaalu, mis moodustab hinnanguliselt 10-12 protsenti Venemaa SKT-st.

Sularaha eelistamine muudab majandusprotsessid kohmakamaks. Sularahatehingute teenindamine nõuab rohkem aega, turvameetmeid ja sularahavedu, mis tõstab tehingukulusid. Lisaks väheneb pankade võimekus laenusid väljastada, kuna nad toetuvad peamiselt hoiustest kogutud vahenditele.

Mõju krediidituru stabiilsusele

Pankade likviidsuse kahanemine võib otseselt piirata krediidituru arengut. «Kui vaadata meie ärivaldkonda, siis see tähendab umbes miljonit hüpoteeklaenu, mida me süsteemina välja ei anna,» tõdes Skvortsov. See tähendab, et suur hulk peresid võib lähitulevikus silmitsi seista raskustega kinnisvara soetamisel.

Kuigi süsteem suudab esialgu veel kohaneda, peavad majanduseksperdid sularahasse põgenemist tervisekahjustuseks riigi rahandusele. Seni on pankadel jätkunud instrumente tegevuse jätkamiseks, kuid trend, kus raha ringluskiirus väheneb ja tehingud liiguvad väljapoole ametlikku kontrolli, viitab finantssektori tõhususe langusele.