Sularaha nõudlus kasvab Euroopa Liidus kriisikindlustuse vajaduse tõttu

Euroopa Liidus on käibel oleva sularaha väärtus kasvanud 1,6 miljardi euroni, hoolimata digimaksete üldisest levikust. Elanikud koguvad sularaha varuks, kartuses võimalike küberrünnakute, sõjaliste konfliktide ja looduskatastroofide ees.

Euroopa Liidus on käibel oleva sularaha väärtus kasvanud 2016. aasta ühest miljardist eurost 1,6 miljardi euroni 2026. aasta juuniks. See suundumus toimib paralleelselt digimaksete üldise levikuga, märgib Euroopa Keskpank (EKP).

Philip Lane, EKP peaökonomist, märkis Iirimaal toimunud MacGilli suvekoolis, et sularaha kogust mõjutab elanikkonna hoiakute muutus. Ehkki igapäevastes tehingutes kasutatakse füüsilisi rahatähti harvemini, eelistavad inimesed hoida neid turvalise varuna.

Kriisideks valmistumine

Kasvanud nõudlus sularaha järele võib olla seotud hirmuga võimalike küberrünnakute, looduskatastroofide ja geopoliitiliste pingete ees. Euroopa Liidu elanikke on 2025. aastast alates julgustatud komplekteerima 72-tunniseid hädavarupakette, mis sisaldaksid vett, toitu, transistorraadiot ja sularaha.

Mitmed riigid, sealhulgas Austria, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Holland, soovitavad leibkondadel hoida kodus 70-100 eurot sularahas. See on mõeldud hädaolukordadeks, mil digitaalsed maksesüsteemid ja mobiilirakendused võivad rivist välja langeda.

Sularaha kui sotsiaalne turvavõrk

Corki ülikooli professor Olive McCarthy rõhutab, et sularaha säilitamine ei ole ainult kriisimeede, vaid ka oluline osa finantsilisest kaasatusest. «Kuigi nõuanne hoida hädaolukordadeks sularaha on igati asjakohane ja tuletab meile meelde ettevalmistumise tähtsust, ei tohi sularaha vaadelda vaid varuplaanina,» nentis McCarthy.

Tema sõnul on sularaha kriitilise tähtsusega eakatele ning haavatavatele ühiskonnagruppidele, sealhulgas koduvägivalla ohvritele, kelle ligipääs rahalistele vahenditele võib sõltuda kolmandatest isikutest. Philip Lane lisas, et Euroopa Liidu tasemel on vajalik õigusakt, mis tagaks sularahaautomaatide võrgustiku säilimise, et võimaldada juurdepääs füüsilisele rahale ka tulevikus.