Sudaani humanitaarkriis: sõjategevus ja toidupuudus on viinud riigi katastroofini

Sudaani relvajõudude ja kiirreageerimisjõudude vaheline konflikt on viinud miljonid inimesed näljahäda äärele. Sõjaline tegevus ja logistilised takistused on pannud riigi humanitaarabi süsteemi kokkuvarisemise piirile.

Sudaani relvajõudude (SAF) ja kiirreageerimisjõudude (RSF) vaheline konflikt on viimastel kuudel intensiivistunud Põhja-Kordofani ja Sinise Niiluse osariikides, sundides tuhandeid tsiviilelanikke oma kodudest põgenema. 2023. aasta aprillis alanud sõda, milles SAF kontrollib riigi põhja- ja keskosa ning pealinna Hartumit, samas kui RSF hoiab enda käes Darfuri lääneosa ja osades lõunapiirkondades, on tekitanud ulatusliku humanitaarkriisi.

Näljahäda ja toidupuudus

ÜRO ja rahvusvahelised abiandjad hindavad, et hukkunute arv küünib 40 000 kuni 250 000 inimeseni, kuigi täpsete andmete kogumine on aktiivse sõjategevuse tõttu raskendatud. Kokku on sõja tõttu oma kodudest lahkuma pidanud 12,4 miljonit inimest. Rahvusvahelise organisatsiooni Action Against Hunger teatel kogeb 24,6 miljonit sudaanlast kõrgel tasemel ägedat toidupuudust.

Organisatsiooni Saksa haru tegevdirektori Jan Sebastian Friedrich-Rusti sõnul kannatab 2026. aastal kuni 825 000 alla viieaastast last raskekujulise alatoitumuse all. Famine Early Warning Systems Network on hoiatanud, et mitmed piirkonnad, sealhulgas Darfuri ja Kordofani põgenikelaagrid, on liikumas näljahäda faasi, mis on toiduturvalisuse klassifikatsioonis kõige rängem tase.

Kliimamuutuste ja tarneahelate mõju

Humanitaarolukorda on halvendanud ekstreemsed ilmastikuolud, sealhulgas äärmuslik kuumus ja üleujutused. Saksa globaalsete ja piirkondlike uuringute instituudi (GIGA) teaduri Hager Ali sõnul on kuumalained põhjustanud mõnedes piirkondades kuni 12-tunniseid elektrikatkestusi päevas. Lisaks on väetiste ja diislikütuse kättesaadavus drastiliselt kahanenud.

Sudaani põllumajandussektor sõltub impordist läbi Hormuzi väina ja Bab el-Mandebi väina. Houthi mässuliste tegevus on tarneahelad ummistanud. Väetise tarne on 2026. aastal kukkunud 450 000 tonnilt 50 000 tonnile. ÜRO Rahvastikufondi Sudaani esindaja Fabrizia Falcione märkis, et näiteks Tawila põgenikelaagris on üle 700 000 inimese sõltuvuses vaid ühest haiglast, mis on võimeline keisrilõikeid läbi viima.

Relvaembargo piiratud ulatus

Sõja lõpetamiseks on rahvusvahelised vaatlejad korduvalt rõhutanud vajadust peatada relvade voog välisriikidest. Oktoobris pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargot vaid Darfuri piirkonnas, jättes riigi ülejäänud alad sellest välja. Hager Ali sõnul on droonid praeguseks peamine tsiviilohvrite põhjustaja Sudaanis, kuid embargot laiendamata on droonide sissevoolu raske kontrollida.

Sudaani alaline esindaja ÜRO juures, Al-Harith Idriss al-Harith Mohamed, on seisnud embargo laiendamise vastu, kartes selle ebaproportsionaalset mõju riiklikele relvajõududele. Samal ajal jätkub humanitaarabivahendite nappus: 2026. aasta plaani 2,9 miljardi dollari suurusest eelarvest on rahastatud vaid 41 protsenti.