Strasbourg'i kohus lõpetab 879 Venemaa vastu esitatud kaebuse menetlemise

Euroopa Inimõiguste Kohus teatas, et jätab menetlemata ligi 900 Venemaa vastu esitatud kaebust. Otsus puudutab avaldusi, mis esitati ajavahemikus 2007. aasta septembrist kuni 2024. aasta septembrini ning mida kohus ei ole suutnud liigitada prioriteetsete teemade alla.

Strasbourg'is asuv Euroopa Inimõiguste Kohus (EIHK) teatas, et jätab menetlemata 879 kaebust, mis on esitatud Venemaa vastu ajavahemikus 2007. aasta septembrist kuni 2024. aasta septembrini. Kohtu otsus puudutab avaldusi, mida ei ole õnnestunud liigitada kindlate prioriteetsete teemade alla, mistõttu peab kohus nende edasist menetlemist ebaotstarbekaks.

Kohtu piiratud ressursid

Otsus põhineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 37, mis võimaldab menetluse lõpetada, kui kohtu hinnangul on edasine tegevus põhjendamatu. EIHK selgitas, et tegemist on vajaliku sammuga piiratud ressursside ratsionaalseks kasutamiseks. Kohus rõhutas, et on varasemalt juba lahendanud märkimisväärse hulga Vene riigiga seotud vaidlusi ning kujundanud seisukohad põhiliste rikkumiste osas.

Venemaa heideti Euroopa Nõukogust välja 2022. aasta sügisel pärast täiemahulise agressioonisõja alustamist Ukrainas. Ehkki Moskva on juriidiliselt kohustatud täitma otsuseid, mis puudutavad ajavahemikku kuni 2022. aasta septembrini, on Vene võimud rahvusvahelise õiguse norme korduvalt ignoreerinud.

Ekspertide kriitika

Õigusringkondades peetakse sammu märgiks kohtu institutsionaalsest kriisist. Advokaatide hinnangul on tegemist ootamatu otsusega, mis võib jätta paljud kannatanud ilma vajaliku juriidilise kaitseta. Varem on EIHK otsused olnud olulised nii inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisel kui ka näiteks varjupaigataotluste põhjendamisel.

Juristid nentisid, et kuigi lootus reaalsete kompensatsioonide saamisele oli juba varem kaduvväike, on kohtu keeldumine menetlusest eetilises plaanis tagasilöök. Advokaatide sõnul oleksid lühikesed ja selged kohtuotsused olnud olulised signaalid nii kannatanutele kui ka rahvusvahelisele üldsusele. Nüüd peavad hagejad otsima alternatiivseid võimalusi, nagu pöördumine ÜRO Inimõiguste Komitee poole, kus menetlusajad on aga veelgi pikemad.