Strasbourg: Euroopa Komisjon plaanib sotsiaalmeedia keeldu alla 13-aastastele

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Strasbourgis peetud kõnes plaanist kehtestada Euroopa Liidus alla 13-aastastele sotsiaalmeedia kasutamise keeld. Ühtlasi esitleti ambitsioonikaid ettepanekuid hübriidohtudega võitlemiseks ja Kanada kaasamiseks Euroopa julgeolekustruktuuridesse.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas kolmapäeval Strasbourgis peetud Euroopa Liidu olukorra kõnes ulatusliku plaani keelustada sotsiaalmeedia kasutamine alla 13-aastastele lastele. Komisjoni juhi sõnul on tänased platvormid «lapsed lapsepõlvest ilma jätnud» ning suurtehnoloogia ettevõtted peavad edaspidi oma toodete turvalisust rangemalt tõestama.

Piirangud ja digitaalne õiglus

Komisjoni ettepaneku kohaselt tohiksid 13-15-aastased noored sotsiaalmeediat kasutada vaid vanemliku järelevalve all olevate «mini-kontode» kaudu, millele rakenduvad ajapiirangud. Täpsemad üksikasjad avalikustab komisjon neljapäeval, misjärel peavad ettepanekud heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui ka 27 liikmesriiki. Lisaks plaanib komisjon veel sel aastal esitada nn digitaalse õigluse seaduse (Digital Fairness Act), mis peaks piirama sõltuvust tekitavat disaini, mida von der Leyen nimetas «kõiki kahjustavaks».

Julgeolek ja hübriidohud

Laiema julgeolekupoliitika vaates rõhutas Ursula von der Leyen vajadust luua Euroopa Liidule oma «hübriidvastane mänguraamat». Tema hinnangul peab liit kehtestama erakorralise julgeolekuprotokolli, mis sarnaneks NATO artikkel 4-ga ja võimaldaks liikmesriikidel reageerida vaenulikele tegudele, mis ei ulatu otsese sõjalise agressioonini, kuid ohustavad riiklikku julgeolekut.

Ta tegi üllatusliku ettepaneku kutsuda Kanada Euroopa Liidu «assotsieerunud liikmeks» ning luua Euroopa julgeolekunõukogu, kuhu kuuluksid lisaks ELi riikidele ka Kanada, Norra, Ukraina ja Ühendkuningriik. See algatus on osa laiemast püüdest tugevdada kontinendi kaitsevõimet olukorras, kus Euroopa riigid on hiljuti silmitsi seisnud sabotaažiaktide, õhuruumirikkumiste ja droonirünnakutega.

Sanktsioonid ja välispoliitika

Kõnes puudutati ka Ukraina sõjaga seotud sanktsioonipoliitikat. Komisjoni president nentis, et pärast 21 sanktsioonipaketi vastuvõtmist on liidus saavutatud lagi uute meetmete osas ning keskenduda tuleks olemasolevate sanktsioonide jõustamisele. Samuti tunnistas ta Euroopa Liidu sisemist lõhestatust seoses võimalike kaubanduspiirangutega Iisraeli ja Läänekalda ebaseaduslike asunduste suhtes. «Kui Euroopa on lõhestatud, ei saa ta sündmuste käiku muuta,» rõhutas ta.