Stonehenge'i müsteerium: kas iidne monument oli esimene spordiareen?

Teadlased on esitanud uue teooria, mille kohaselt võis Stonehenge olla iidne spordiareen. Selle järgi oli juba monumenti ehitamine iseenesest üks varasemaid teadaolevaid võistlussündmusi.

Briti ikooniline kiviring Stonehenge on olnud teadlaste ja ajaloolaste jaoks mõistatus juba aastakümneid. Nüüd on uurijad pakkunud välja üllatava teooria: võib-olla oli see muistne rajatis hoopis esimene võistluslik spordiareen maailma ajaloos.

Uue hüpoteesi kohaselt polnud Stonehenge'i ehitamine pelgalt religioosne või astronoomiline ettevõtmine. Teadlased leiavad, et suur kiviblokke transportimise ja püstitamise protsess võis olla korraldatud võistlusena eri hõimude vahel – omamoodi kiviaegne reality-show, kus grupid omavahel mõõtu võtsid.

Teooria autorid võrdlevad Stonehenge'i ehitamist tänapäevaste meeskonnavõistlustega, kus kogukondade vaheline rivaalitsemine ja koostöö olid ühtviisi olulised. Monumenti ehitati mitme sajandi jooksul ja eri etappides, mis toetab ideed, et protsess võis sisaldada korduvaid võistluselemente.

Kuigi see teooria on julge ja seda pole veel laialdase teadusliku konsensusega kinnitatud, pakub see värsket vaatenurka Stonehenge'i otstarbe mõistmiseks. Senised teooriad on rõhutanud monumenti rolli matmispaigana, päikesetõusu jälgimise kohana või rituaalsete tseremooniate sündmuskohana.

Stonehenge asub Inglismaal Wiltshire'i krahvkonnas ja on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. Monument ehitati ligikaudu 3000–1500 eKr ning meelitab igal aastal ligi miljon turisti üle kogu maailma.