Stockholmis kuulutati 2026. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks Anne Carson

Rootsi Akadeemia on määranud 2026. aasta Nobeli kirjanduspreemia Kanada luuletajale Anne Carsonile. Tunnustus anti talle uudsete kirjanduslike vormide loomise eest kaasaegses kirjanduses.

Rootsi Akadeemia teatas Stockholmis, et tänavune Nobeli kirjanduspreemia läheb Kanada luuletajale Anne Carsonile. Preemia määramise põhjendusena tõsteti esile autori panust kaasaegse kirjanduse vormide uuendamisse.

Nobeli preemia laureaatide selgumine on igal aastal spekulatsioonide objekt, kuna ametlikku kandidaatide nimekirja ei avalikustata. Rootsi Akadeemia reeglite kohaselt jäävad arutelud ja nominatsioonid suletuks 50 aastaks. Seetõttu analüüsisid kirjanduskriitikud ja kihlveokontorid enne võitja väljakuulutamist võimalikke favoriite.

Taust ja valikuprotsess

Paljud eksperdid eeldasid tänavu tähelepanu pööramist Ladina-Ameerika või Kariibi mere piirkonna autoritele, et mitmekesistada laureaatide ringi, kus on ajalooliselt domineerinud Euroopa meeskirjanikud. Ennustuste seas figureerisid tihti Antigua päritolu Ameerika kirjanik Jamaica Kincaid ning avangardproosat viljelev Hiina autor Can Xue. Anne Carson oli siiski järjepidevalt kihlveokontorite soosikute nimekirjas.

Laureaatide valimisel lähtub Rootsi Akadeemia Alfred Nobeli testamendist, mis nõuab teoste „idealistlikku suunitlust“. See on ajalooliselt olnud tõlgenduste küsimus. Tänapäeval tõlgendab akadeemia seda pigem kui teose keelelist ja stilistilist meisterlikkust ning täiuslikku teostust, mitte otseselt sisulist idealismi.

Preemia ajalugu

Alates 1901. aastast on Nobeli kirjanduspreemiat jagatud 118 korral, tunnustades kokku 122 inimest. Enamasti on preemia pälvinud üks autor, kuid neljal korral on see jagatud mitme laureaadi vahel. Naistest on auhinna pälvinud vaid 18 kirjanikku.

Ajaloo jooksul on preemia andmisest loobutud seitsmel korral, valdavalt maailmasõdade tõttu aastatel 1914, 1918, 1935 ja 1940-1943. Auhinnast on vabatahtlikult keeldunud vaid kaks autorit: Boris Pasternak 1958. aastal nõukogude võimude survel ning Jean-Paul Sartre 1964. aastal, kes keeldus järjekindlalt igasugustest ametlikest autasudest.