Stockholmi teadlased: paleoliitikumi kütid jahtisid peamiselt emaseid mammuteid

Rahvusvaheline uuring heidab valgust paleoliitikumi küttide käitumisele, analüüsides 521 mammuti jäänuseid üle kogu maailma. Tulemused näitavad, et kiviaja kütid eelistasid saagina emaseid mammuteid, kuna nende liikumisviis oli võrreldes isastega tunduvalt prognoositavam.

Stockholmi paleogeneetika keskuse juhtimisel läbiviidud rahvusvaheline uuring selgitab, miks leidub iidsetest asulakohtadest massiliselt just emaste mammutite luid. Teadlased analüüsisid 521 villamammuti geneetilist sugu, et mõista kiviaja küttide saagivaliku tagamaid.

Uuring, mis avaldati ajakirjas Current Biology, kõrvutas andmeid kahest allikast. Esimesse gruppi kuulus 100 mammutit üheteistkümnest teadaolevast asulakohast, sealhulgas Krakow-Spadzista Poolas, Mus-Khaya Siberis, Langmannersdorf Austrias ning Dolní Věstonice, Milovice ja Předmostí Tšehhis. Teises valimis olid 421 mammutit, mis on leitud juhuslike leiukohtadena üle Euraasia ja Põhja-Ameerika.

Tulemused osutusid ootuspärasest erinevaks. Inimeste asulakohtadest pärinevatest luudest moodustasid 70 protsenti emased. Juhuslikest looduslikest leidudest oli aga 66,5 protsenti isased. See jaotus annab vastuse pikalt vaieldud küsimusele, kas tegemist oli inimeste loodud luukogumitega või looduslike surmapaikadega.

Uurijate sõnul peitub erinevus loomade käitumises. Isased mammutid elasid pärast karjast eraldumist 13-15-aastaselt sageli eraklikku ja riskialtist elu. See suurendas nende tõenäosust sattuda looduslikesse lõksudesse, nagu sood või maalihked. Emasloomad liikusid aga tihedamates gruppides koos poegadega.

See tegi neist kütidele prognoositavama ja kergemini tabatava sihtmärgi. Kuna gruppide liikumistrajektoorid olid stabiilsemad, oli küttidel lihtsam neid jälgida või nende toitumispaiku leida. Uuring kinnitab, et tegemist polnud tingimata sihipärase emaste küttimisega, vaid pigem praktilise valikuga, kus kütid keskendusid kättesaadavamale ressursile.