Stockholmi kliimateadlase hoiatus: kuumalained kiirendavad igikeltsa sulamist ja kasvuhoonegaaside eraldumist

Stockholmi Ülikooli professor Gustaf Hugelius hoiatab, et sagenevad metsapõlengud ja äärmuslikud kuumalained ohustavad maailma igikeltsa piirkondi, mis sisaldavad tohutuid süsinikuvarusid. Selline areng võib viia kriitiliste piirideni, kus kasvuhoonegaaside vabanemine muutub pöördumatuks.

Maailma igikeltsa piirkondades peituvad süsinikuvarud on ohus ning sagenevad looduskatastroofid võivad protsessi märgatavalt kiirendada. Stockholmi Ülikooli Bolini kliimauuringute keskuse professor Gustaf Hugelius rõhutab, et kuumalained ja nendega kaasnevad metsapõlengud ei kahjusta mitte ainult metsi, vaid loovad ka ohtlikke tagasisidemehhanisme.

Igikeltsa süsinikupomm

Igikeltsa ladestused sisaldavad hinnanguliselt kolm korda rohkem süsinikku kui kogu planeedi elus taimestik kokku. Kui see maa-alune materjal sulab, vabanevad atmosfääri suured kogused metaani ja süsinikdioksiidi, mis omakorda võimendavad globaalset soojenemist. Hugeliuse sõnul lähenevad ulatuslikud tundru- ja turbaraba-alad praegu kriitilistele künnistele, mida teadlased nimetavad murdepunktideks.

Põlengute roll lagunemises

Eriti murettekitav on asjaolu, et põlengud hävitavad pinnase pealmise kihi, mis tavaliselt kaitseb sügavamat igikeltsa päikese ja sooja õhu eest. Kui see kaitsekiht kaob, kiireneb aluspinna sulamine drastiliselt. Professor Hugelius juhib tähelepanu, et tegemist ei ole enam pelgalt teoreetilise mudeliga, vaid reaalse ohuga, kus süsteemi tasakaal võib paigast nihkuda viisil, mida ei ole võimalik enam peatada.

Mõju tulevikule

Selline stsenaarium tähendab, et kliimamuutuste vastane võitlus muutub veelgi keerulisemaks. Kui igikeltsas talletunud gaasid hakkavad massiliselt atmosfääri paiskuma, muutub inimkonna panus heitkoguste vähendamisel vähem efektiivseks, kuna looduslikud allikad hakkavad protsessi ise võimendama.