Stockholmi ja Tartu teadlased: neandertallaste geenivariant kujundab lihaskonda

Teadlased on tuvastanud neandertallaste pärandatud geenivariandi, mis muudab rakkude kasvuhormooni tundlikkust ja soodustab lihasmassi kasvu. Uuring kinnitab, et see pärilikkusaine mõjutab tänapäeval nii eurooplaste kui ka teiste rahvaste kehaehitust.

Teadlased on leidnud seose neandertallaste pärandatud geenivariandi ja tänapäeva inimeste füüsilise arengu vahel. Ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus näitab, et ligi 50 000 aastat tagasi toimunud ristumiste kaudu meie genoomi jõudnud koodilõik mõjutab kasvuhormooni vastuvõtmist rakkudes.

Hugo Zeberg Stockholmi Karolinska Instituudist tuvastas, et neandertallaste kasvuhormooni retseptori geenil puudub kolmas ekson. Samuti tuvastati kaks aminohapete asendust, mis muudavad rakud hormoonide suhtes ülitundlikuks. Laborikatsetes jagunesid neandertallase geenivarianti kandvad rakud kuni 40 protsenti kiiremini kui tavapärased rakud.

See bioloogiline kiirendi avaldub peamiselt puberteedieas, kui hormoonide tase tõuseb. Tulemuseks on veidi suurem kasv ja lihaselisem kehaehitus. Andmed näitavad, et kandjate keskmine pikkus on kolm millimeetrit suurem ning nad kaaluvad keskmiselt 285 grammi rohkem, kusjuures lisakaal tuleneb puhtast lihasmassist. Lisaks mõjutab geenivariant kolju ja näo anatoomiat, sealhulgas lõualuu ja hammaste struktuuri.

Geenivariandi levik maailmas on ebaühtlane. Seda kannab vähem kui kümme protsenti inimkonnast. Eurooplaste seas on see osakaal koguni 50 protsenti, Lõuna-Aasias aga 20 protsenti. Huvitaval kombel ei mõjuta see geenivariant loote kasvu raseduse ajal, hoides ära ebatervislikult suurte beebide sünni.

Michael Dannemann Tartu Ülikoolist märgib, et tegemist on veenva tõestusega geneetilise mõju kohta inimese füsioloogiale. Ta rõhutab siiski, et ühe geenivariandi toime on vaid osa keerulisest bioloogilisest süsteemist, kuhu panustavad sajad muud tegurid.