Steve Jobsi poeg Reed Jobs: AI kiirendab vähiravimite avastamist

Reed Jobs, Steve Jobsi poeg ja onkoloogiafookusega riskikapitalifirma Yosemite asutaja, räägib sellest, kuidas tehisintellekt muudab vähiuuringuid ja kliiniliste uuringute läbiviimist. Yosemite on kolme aastaga kasvanud 25 portfelliettevõtteni ja kogunud teise fondi jaoks 350 miljonit dollarit.

Reed Jobs ei soovi eriti rääkida sellest, et tema isa on Steve Jobs, küll aga on ta väga jutuhimuline oma onkoloogiafirmast Yosemite, mille ta 2023. aastal asutas. Kolm aastat hiljem juhib ta 25 portfelliettevõttega fondi, mis ühendab filantroopilist grandiandmist ja klassikalist riskikapitali.

«Yosemite on ainulaadne riskikapitaliorganisatsioon kahel põhjusel: töötame ainult onkoloogias, see on 40% kogu biotehnoloogiast, ja loome ise oma ettevõtteid,» ütles Jobs TechCrunchi intervjuus. «Me ei usu, et vähiravimid ootavad farmatseutilistes hiiglastes avastamist. Peame need ise looma uue teadmise põhjal.»

Teine fond, 350 miljonit dollarit

Yosemite teatas teise fondi esimesest sulgemisest käesoleva aasta alguses. Eesmärk on 350 miljonit dollarit. Umbes kolmandik sellest suunatakse ettevõtetesse, mille Yosemite loob ise koostöös Yale'i, Berkeley ja Stanfordi teadlastega. Ülejäänud osa läheb väliselt loodud ettevõtetesse, kuhu Yosemite soovib liituda. Lisaks eraldatakse 2,5% fondi varadest täiesti tingimustevabaks grandirahaks.

Kaks esimese fondi 20 ettevõttest sündisid otseselt granti tulemusel. Üks neist, Azalea, kasvas välja Jennifer Doudna laborile antud grantist ja on nüüd kliinilises arengus.

AI ja kliiniliste uuringute revolutsioon

Jobs näeb tehisintellektis kahte suurt võimalust: ravimite avastamine ja kliinilised uuringud. III faasi vähiuuring maksab keskmiselt 260 miljonit dollarit ja ainult üks kolmest õnnestub. Suurim kulu on patsientide värbamine.

«AI abil saaks luua sünteetilise kontrollrühma, arvutipõhise asenduse ravimata võrdlusrühmale, mis on üles ehitatud olemasolevatest patsiendandmetest,» selgitas Jobs. «Nii ei pea värbama täiskoosseisus kontrollrühma, vaid ainult aktiivse rühma, see poolitab vajalike patsientide arvu ja kiirendab protsessi oluliselt. FDA toetab seda lähenemist praegu aktiivselt.»

Ravimite avastamises on AI laiendanud sihitavate geenide hulka. Ajalooliselt sai sihitada ainult umbes 15% genoomist. «AI on leidnud taskuid, mida polnud võimalik varem näha,» ütles Jobs. Revolution Medicines suutis esimesena sihitada KRAS-i geeni, pankreasevähis on see kahekordistanud keskmise elulemuse 12 kuult 24 kuule.

P53, vähi Achilleuse kand

Yosemite suurimad ambitsioonid on suunatud p53-le, kasvajat supresseerivale geenile, mis on «välja lülitatud» peaaegu kõigis inimvähivormides. «Kui saaksime selle tagasi sisse lülitada või rünnata selle muteerunud vorme, oleks see vähi Achilleuse kand, seda pole kunagi varem tehtud,» ütles Jobs. Yosemite ajab seda mängu kolme erineva ettevõtte ja mitme strateegiaga samaaegselt.

Portfellis on ka Tune, juhtiv epigeneetilise redigeerimise ettevõte, mis sihib B-hepatiiti, haigust, mis mõjutab üle 250 miljoni inimese maailmas ja on maksavähi peamine põhjustaja.

NIH kärbete oht

Jobs on avalikult kritiseerinud föderaalset survet NIH eelarvele. «Esimest korda ajaloos palus administratsioon kärpida NIH eelarvet kuni 40%, varaseim suurim kärpe oli 1% 2009. aastal finantskriisi ajal, mis maksis 7000 NIH teadlasele töö,» ütles ta. Senat ja Esindajatekoda lükkasid 40% kärpe üksmeelselt tagasi. Nüüd taotletakse 12% kärbet. Jobs leiab, et NIH rahastamist tuleks hoopis suurendada, tema hinnangul kuni 100 miljardi dollarini.

Yosemite meeskond on kasvanud 17 inimeseni. Jobs ütles, et pole oodanud nii kiiret arengut: «See aeg on tähtsam, kui ma arvasin, see on nii hirmutavam kui ka võimestavam.»