Statistikaameti andmetel on Eestis üle 330 000 vanavanema

Pühapäeval, 13. septembril tähistatava vanavanemate päeva eel avaldas Statistikaamet ülevaate, mille kohaselt on Eestis 330 291 vanavanemat. Andmed näitavad nii soolist kui ka vanuselist jaotumist, ulatudes 95 üle saja-aastase inimeseni.

Pühapäeval, 13. septembril tähistatakse Eestis vanavanemate päeva. Statistikaameti kogutud andmed annavad ülevaate sellest, milline on Eesti vanavanemate demograafiline profiil. Kokku elab Eestis 330 291 vanavanemat, mis moodustab 24,3% kogu riigi rahvastikust.

Vanaemasid on Eestis märgatavalt rohkem kui vanaisasid. Statistika järgi on vanaemasid 210 448, samas kui vanaisade arv ulatub 119 843-ni. Võrreldes 2025. aasta algusega on vanavanemate koguarv kahanenud, toona oli vanaemasid 212 480 ja vanaisade arv 121 300.

Sugupõlvede ulatuse poolest on Eestis esindatud ka väga kaugele ulatuvad perekonnad. Lisaks tavapärastele vanavanematele on riigis 64 163 vanavanavanemat ja 920 vanavanavanavanemat. Keskmiselt on ühel vanavanemal kolm lapselast, kuid leidub ka erandeid: 3733 inimesel on üle kümne lapselapse ning 17-l neist on lapselapsi üle 30.

Vanavanemate keskmine vanus on 69 aastat. Vanaemad on keskmiselt 69,9-aastased ja vanaisad 68,1-aastased. Demograafiline pilt on siiski lai, ulatudes 169 vanavanemast, kes on alla 40-aastased, kuni 95 inimeseni, kes on tähistanud juba sajandat sünnipäeva.

Elukoha järgi eelistab enamik vanavanemaid linnakeskkonda, kus elab 57% neist. Maal elab 36% ja väikelinnalistes piirkondades 7%. Üksikuna elab 26% vanavanematest, samas kui 8% jagab kodu mõne oma lapselapsega.