Statistikaamet: tehisintellekti kasutamine Eestis on kasvanud

Statistikaameti 2026. aasta andmetel on tehisintellekti kasutamine Eestis märgatavalt kasvanud. Eriti märgatav on olnud nutiseadmete, sealhulgas kodu energiasäästuks ja tervise jälgimiseks kasutatavate lahenduste populaarsuse kasv.

Statistikaameti 2026. aasta uuringust selgub, et tehisintellekti (AI) kasutamine on Eestis võrreldes varasemaga märgatavalt laienenud. Täna kasutab tehisintellekti üha suurem osa elanikest, samal ajal kui ka ettevõtete seas on vastav huvi ja rakendus tõusuteel.

Analüütik Luisa Nuka sõnul on aastataguse ajaga võrreldes AI kasutus kodumajapidamistes suurenenud 1,4 korda ning ettevõtetes 1,5 korda. Kõige drastilisem muutus on toimunud 65-74-aastaste vanuserühmas, kus tehisintellekti kasutamine on kasvanud enam kui kaks korda. Noorte seas on tase püsinud stabiilselt kõrgel, ulatudes 90 protsendini, mistõttu selles vanuserühmas märkimisväärset tõusu ei täheldatud.

Nutiseadmed juhivad energiat ja tervist

Lisaks tehisintellektile on elanike igapäevaelus kanda kinnitanud internetiühendusega nutiseadmed. Energiatarbimise jälgimiseks mõeldud lahenduste, nagu nutikate termostaatide ja elektriarvestite kasutus on aastaga suurenenud 28 protsenti. Inimesed on varasemast teadlikumad võimalustest kodust energiakulu monitoorida ja automatiseerida.

Tervise ja heaolu valdkonnas on samuti näha edasiminekut. Nutikellasid, treeningkellasid ja muid kantavaid seadmeid, mis aitavad jälgida füüsilist aktiivsust, kasutab nüüd 14 protsenti rohkem inimesi kui 2024. aastal. Veelgi kiirem kasv toimus internetiühendusega autode segmendis, kus nende kasutajate arv on kerkinud 36 protsenti.

Ettevõtete küberturvalisuse lüngad

Ettevõtlussektoris on tehisintellekt leidnud koha peamiselt tekstide loomisel, kuid üha enam võetakse kasutusele ka pildi- ja videogeneraatoreid. Ettevõtete küberturvalisuse strateegiates on esikohal andmete varundamine ja kaheastmeline autentimine, kuid süsteemseid IT-riskianalüüse tehakse endiselt tunduvalt vähem.

Andmekaitse teadlikkuses on märgatav lõhe põlvkondade vahel. Kui 65-74-aastastest piirab oma seadme geolokatsiooni vaid 14 protsenti vastanutest, siis 16-24-aastaste seas on see näitaja 69 protsenti. Nuka selgitas, et nooremate põlvkondade suurem ettevaatlikkus tuleneb nende tihedamast kokkupuutest erinevate digitaalsete teenuste ja rakendustega, mis on kasvatanud arusaamist nii privaatsusriskidest kui ka andmekaitse võimalustest.