Statistikaamet korrigeeris Eesti majanduskasvu numbreid ülespoole

Statistikaamet muutis tagantjärele viimaste aastate majanduskasvu andmeid, mis näitavad nüüd varasemast positiivsemat pilti. Peaminister Kristen Michali sõnul tähendab see, et Eesti majandus taastus kriisist prognoositust varem.

Statistikaamet viis läbi majandusstatistika revisjoni, mille tulemusel on Eesti viimaste aastate majanduskasvu näitajad varasemast paremad. Uuendatud andmed puudutavad viimaseid aastaid, sealhulgas on muudetud ka varasemaid hinnanguid majandusnäitajate kohta.

Peaminister Kristen Michal märkis, et värsked numbrid muudavad arusaama Eesti majanduse lähiajaloost. Tema hinnangul ei ole enam õige rääkida pea kaks aastat järjest kestnud majanduslangusest. Pigem oli tegemist 2022. aasta väliste šokkide järgse nõrga perioodiga, millele järgnes stabiliseerumine ja järk-järguline taastumine.

Taastumine algas varem

Kõige märgatavam muudatus puudutab 2023. aastat, kus majanduskasv oli uuendatud andmete põhjal 1,3 protsenti, olles varasema hinnanguga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem. Käesoleva aasta esimesed prognoosid viitavad omakorda kasvule, mis ületab kahe protsendi piiri.

«See ei tähenda, et kõik Eesti majanduse probleemid oleksid lahendatud. Kuid see tähendab, et majanduse suund on olnud parem, kui senised andmed näitasid,» sõnas Kristen Michal.

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selgitas sotsiaalmeedias, et statistiliste andmete täpsustamine tagantjärele on tavapärane protsess. Tema hinnangul on nüüdne tervikpilt erinevate näitajate vahel kooskõlalisem. Kattai nõustus peaministriga, et majanduslangus ei olnud nii ulatuslik, nagu varasemad SKP-näitajad viitasid, ning juba 2024. aastast alates on majandus liikunud tõusutrendis.