Statistikaamet: Eesti üldhariduskoolides jagub ühele õpetajale keskmiselt 13,9 õpilast

Statistikaamet avaldas ülevaate Eesti haridustöötajatest, tuues välja märkimisväärsed muutused õpetajate arvus ja soolises jaotuses erinevatel haridusastmetel. Andmed kinnitavad, et õpetajate koondumine on jätkuvalt tugevalt seotud Harjumaa ja Tartumaaga.

Statistikaameti andmetel on Eesti üldhariduskoolides 2025/26. õppeaastal õpilaste ja õpetajate suhe selline, et ühe õpetaja kanda jääb keskmiselt 13,9 õpilast.

Haridustöötajate arvud

Üldhariduses on õpetajate arv näidanud kümnendi lõikes kasvutrendi, võrreldes 2015/16. õppeaastaga oli neid tänavu 3125 võrra rohkem. Alushariduses on olukord teistsugune: viimase viie aastaga on lasteaedade ja hoidude pedagoogide arv vähenenud 1186 inimese võrra, langedes 2020/21. aasta 8016 töötajalt.

Õpetajate paiknemine on koondunud suurematesse keskustesse. Harjumaal töötab 44% alushariduse pedagoogidest ja 45% üldhariduse õpetajatest. Tartumaa on suuruselt teine maakond, vastavate näitajatega 16% ja 13%. Õppeainete lõikes oli 2025/26. õppeaastal ametis ligi 7000 keeleõpetajat, kellest umbes 4000 õpetasid eesti keelt. Inglise keele õpetajaid oli üle 2200 ning vene keele õpetajaid üle 1100. Matemaatikaõpetajaid loendati 3530 ja algklasside õpetajaid 2560.

Sooline ja vanuseline jaotus

Sooliselt on õpetajaskond ülekaalukalt naiskeskne, naisi on 86% ja mehi 14%. Sooline jaotus varieerub märgatavalt haridusastmeti: alushariduses on mehi vaid 1,5%, samas kutsehariduses ulatub meeste osakaal 40,7 protsendini. Üldhariduses töötavate meeste osakaal on 15,6%. Vanuseliselt on 23% pedagoogidest 60-aastased või vanemad, samas kui alla 30-aastaseid on vaid 9%. Kõige suurem grupp on 50-59-aastased, keda on veerand kõigist õpetajatest.

Kõrghariduses oli 2025/26. õppeaastal 5121 akadeemilist töötajat, kellest 1196 olid ametis professoritena. Kuigi naised moodustavad kõigist õppejõududest 52%, on professorite hulgas nende osakaal madalam, jäädes 39% juurde.