Srebrenica genotsiidi 31. aastapäeval maeti Bosnias 10 ohvrit, Belgradis rünnati aktivisti

11. juulil, Srebrenica genotsiidi mälestuspäeval, maeti Bosnia ja Hertsegoviinas DNA-analüüsi abil tuvastatud 10 ohvri säilmed. Samal päeval ründasid tundmatud isikud Belgradis kirjanikku ja aktivisti Vladimir Arsenijevićit, kes plaanis korraldada mälestusürituse, mees peksti ning temalt varastati telefon, üritus tuli ära jätta.

Kolmkümmend üks aastat pärast massimõrva maeti 11. juulil 2026 Srebrenica mälestuskeskuses Potočaris veel 10 ohvri säilmed, inimesed, kelle isik õnnestus tuvastada alles hiljuti DNA-analüüsi abil. Leinatalitusel osalesid kümned tuhanded inimesed, sealhulgas ohvrite lähedased, diplomaadid ja riigiametnikud.

Potočari mälestuskeskusesse on maetud 6782 inimest, kes hukkusid Srebrenicas 1995. aastal. Veel 250 ohvrit on maetud mujale vastavalt pereliikmete soovile. Umbes tuhat inimest loetakse siiani kadunuks. Bosnia sõja (1992-1995) jooksul hukkus hinnanguliselt üle 100 000 inimese.

Aktivist peksti Belgradis maha

Samal hommikul, kui Potočaris peeti leinatalitust, rünnati Belgradis kirjanikku ja aktivisti Vladimir Arsenijevićit, kes valmistus korraldama üritust nimega "Inimesed mäletavad inimesi". Tundmatud isikud lõid teda pähe ja röövisid tema telefoni. Üritus tuli ära jätta.

Mis juhtus 1995. aastal

ÜRO Julgeolekunõukogu kuulutas Srebrenica muslimienklaavi 1993. aastal "turvapiirkonnaks", kuhu suunati väike ja nõrgalt relvastatud Hollandi rahuvalvajate kontingent. 11. juulil 1995 võtsid Ratko Mladići juhtimisel tegutsevad Serbia üksused Srebrenica üle ja alustasid kohalike muslimite, bošnjakide, tapmist. Hukkus umbes 8000 inimest, nende seas sadu alaealisi.

Hilisemad uurimised näitasid, et tuhanded ohvrid lasti maha ning nende säilmeid maeti mitu korda ümber jälgede hävitamiseks. Ida-Bosnia massihaude uurimisel leiti sidemega silmad ja selja taha seotud kätega inimeste laipu. Ühe ja sama inimese kehaosad leiti sageli erinevatest matmispaikadest, mistõttu on identifitseerimine kestnud aastakümneid.

Kohtumõistmine ja poliitiline vastuseis

ÜRO Rahvusvaheline Kohus Haagis tunnistas 2007. aastal Srebrenicas toimunu genotsiidiks. Endine Bosnia serblaste liider Radovan Karadžić ja kindral Ratko Mladić mõisteti mõlemad eluaegsele vangistusele. Endine Drina korpuse ülem Radislav Krstić sai 35 aastat. Bosnia ja Hertsegoviina prokuratuuris on endiselt lahendamata umbes 1200 sõjakuriteo juhtumit.

Serbia rahvuslikud poliitikud vaidlustavad mõrvade ulatuse. Aleksandar Vučić astus 2024. aastal vastu ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, millega kuulutati 11. juuli genotsiidi mälestus- ja järelemõtlemispäevaks, nimetades seda liigselt politiseerituks ja Serbiavastaseks. Vabariigi Srpska president Milorad Dodik, kes 2008. aastal nimetas genotsiidi toimumist "vaieldamatuks faktiks", on sellest seisukohast kardinaalselt taganenud.

Venemaa roll

Venemaa blokeeris 2015. aastal ÜRO Julgeolekunõukogus Suurbritannia resolutsiooni eelnõu, mis oleks nimetanud Srebrenica tapmised genotsiidiks, ning hääletas 2024. aastal Peaassamblee resolutsiooni vastu.

Belgradi Etniliste Suhete Foorumi juht Dušan Janić ütleb, et Moskva on Balkani poliitikat mõjutanud alates 1990. aastate algusest: «Alates 1990ndate algusest, kui NSV Liit ja Venemaa ise olid lagunemisseisundis, mõjutas Moskva Balkani poliitikat, panustades Slobodan Miloševićile. Ja nüüd, aastakümneid hiljem, levitatakse Venemaa propaganda toel versiooni, mille kohaselt Serbiat ei olnud sõjakonflikti kaasatud ja sanktsioonid tema vastu olid ebaseaduslikud.»

Sarajevo ülikooli filosoofiaprofessor Husnija Kamberović leiab, et Venemaa julgustab jõude, kes lükkavad tagasi genotsiidi tuvastanud kohtuotsused: «On selge, et Venemaa on huvitatud pingete hoidmisest oma huvide nimel mujal maailmas. Samal ajal kasvab piirkonnas teadlaste põlvkond, sealhulgas Serbias, kes aktsepteerivad kohtulikult tuvastatud fakte.»

Venemaa ametliku seisukoha muutumist ilmestab üks detail: välisminister Sergei Lavrov viitas 2008. aastal Srebrenica genotsiidile Venemaa Gruusia-vastaste tegude õigustamiseks, kuid 2022. aastal nimetas välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova neid mõrvu «üheks suurimaks lavastuseks Euroopas».