Spielbergi uus film „Paljastumise päev" on suve suurim ulmeeepos

Steven Spielbergi uus ulmefilm „Paljastumise päev" (ingl „The Disclosure Day") on jõudnud kinoekraanidele ja kogunud endale armeed pühendunud fänne. Peaosas särab Emily Blunt, kelle tegelaskuju saab ootamatult üleloomulikud võimed. Film on visuaalselt muljetavaldav, kuid ei suuda täielikult otsustada, kas tegemist on põnevusfilmi või metafüüsilise mõistukõnega.

Steven Spielbergi uus ulmefilm „Paljastumise päev" on jõudnud maailma kinoekraanidele ning pakub vaatajatele suve, ja võib-olla ka aasta, suurimat ulmeeepost. Film on visuaalselt priske, leidlik ja kohati lausa grandioosne, kuid jätab ka segase mulje.

Emily Blunt hiilgab peaosas

Regionaalse telekanali ilmateadustaja Margaret Fairchild (Emily Blunt) ärkab ühel päeval üles uute võimetega: ta räägib korraga mitmes keeles ja suudab lugeda iga inimest nagu avatud raamatut. Kõik sai alguse sellest, kui tema korterisse lendas punane kardinal, väike laululind, mis muutis ta elu pöördumatult. Blunt lisab oma juba niigi muljetavaldavale filmograafiale tõenäoliselt oma karjääri kõige efektiivsema rolli. Kahe ja poole tunni jooksul muutub ta tegelane argipäevasest inimesest kellekski, kes on lõpuks leidnud oma kõrgema kutsumuse.

Vähem originaalne, kuid süžee seisukohalt sama oluline on Daniel Kellneri (Josh O'Connor) ja tema armastatu Jane'i (Eve Hewson) liin. Jane on endine nunnakandidaat, kes lahkus kloostrист, kuid ei kaotanud usku. Danieli tegelaskuju on selgelt inspireeritud vastuolulistest rikkujatest Edward Snowdenist ja Julian Assange'ist, ta on varastanud salajasele valitsusorganisatsioonile kuuluvad materjalid ja kavatseb need avalikustada. Mustaülikondsed mehed on mõistagi tema kannul.

Žanriline segadus varjutab sügavust

Stsenarist David Koepp'i käekiri on filmi nõrgim külg. Lugu on kohati segane, kuigi ilmsetest loogikavastuoludest hoidutakse. Suurim probleem on žanriline kõhklus: film ei suuda otsustada, kas ta on põnevuslugu salateenistuste vastu võitlemisest või metafüüsiline mõistukõne. Meelega ebaloomulikud digitaalsed loomad, teoloogilised küsimused ja peategelaste ristiretk hukule määratud inimkonna päästmiseks, kõik see on Spielbergi parimas võtmes. Samas füüsikaseadusi rikkuvad tagaajamised ja klišeelikud antagonistid takistavad filmil tõusta nendesse kõrgustesse, mida režissöör ilmselt kavatses.

Spielberg ja kosmose küsimus

Spielberg ei küsi esimest korda, kas oleme universumis üksi. 1977. aastal valmis tema „Kolmanda astme lähikontaktid", 1982. aastal „E.T. Maaväliseline" ning 2005. aastal Tom Cruise'iga „Maailmade sõda". 2026. aastal ei piisa enam pelgalt lähikontaktidest ega sõprusest: Spielberg maalib portree inimkonnast, kes on uppunud poliitilisse sõnamülkasse, mille sisusse keegi enam ei süvene. Inimestel on vaja tõde ja raputust, ja tuumakatastroof on silmapiiril näha.

Spielbergi sõnum sarnaneb „X-Failide" Fox Mulderiga: tõde on kuskil lähedal ja see võib meid päästa. Režissöör astub „Paljastumise päevas" üheaegselt nii targa prohveti kui ka lihtsameelse vandenõuteoreetiku rolli. Ta pakub inimkonnale võimaluse mõtestada oma koht universumis ümber, ja ajastus on vaieldamatult kohane. Kas kosmilise ulatusega sensatsioon suudab ajaloo kulgu muuta? Sellele küsimusele jätab Spielberg vastuse vaataja enda otsustada.