Sotsioloog Juhan Kiviräkk: Eestile on vaja presidenti, kes ühiskonnast hästi aru saab

Pärast Alar Karise teatamist, et ta ei kandideeri järgmistel presidendivalimistel, seisavad Riigikogu liikmed silmitsi keerulise ülesandega leida kahe kuuga kandidaat, kes suudaks koguda vajalikud 68 häält. Analüütikud hoiatavad, et üheaegne parlamendieelne kampaania raskendab oluliselt presidendikandidaadi üle kokkuleppele jõudmist. Sotsioloog Juhan Kiviräkk soovitab otsida presidenti, kes mõistab ühiskonda, ning nimetab kandidaatidena Mati Heidmetsa, Ülle Madise ja teisi.

Pärast seda, kui president Alar Karise teatas, et ei soovi uueks ametiajaks kandideerida, peavad Riigikogu liikmed leidma uue presidendikandidaadi veidi enam kui kahe kuuga, esimene hääletusring on kavandatud 2. septembrile.

Kaks kampaaniat korraga

Liberaalse Kodaniku Sihtasutuse juht Tarmo Juristo hoiatab, et presidendivalimiste kampaania langeb kokku eelseisvate parlamendivalimiste ettevalmistustega, mis muudab poliitilised läbirääkimised märksa keerulisemaks. «Eestis on presidendi- ja parlamendivalimiste tsüklid erineva pikkusega ning nüüd on need valimised omavahel väga lähedale jäänud. Parteide omavaheline rivaalitsemine ja rünnakud enne parlamendivalimisi mõjutavad paratamatult ka presidendikampaaniat. Oleks tore, kui poliitikud seda ei teeks, kuid praktikas ei ole neid protsesse võimalik lahus hoida,» ütles Juristo ERR-ile antud intervjuus.

Kiviräkk soovitab Heidmetsa

Sotsioloog Juhan Kiviräkk on samuti arvamusel, et Riigikogul oleks mõistlik vältida kahe eelkampaania segunemist. Samas peab ta vähetõenäoliseks, et saadikud leiavad kandidaadi, kes koguks vajaliku 68 häält, sest poliitilised pinged on praegu liiga suured.

Kiviräkk loetles mitu võimalikku presidendikandidaati sõltuvalt sellest, millist profiili otsitakse. «Kui soovitakse head riigiõiguse spetsialisti, võiks presidendiks saada Ülle Madise või minuga samal päeval sündinud Jüri Raidla. Kui on vaja kõrgetasemelist välispoliitilist esindajat, siis tasub pöörduda Jüri Luige või Jonatan Vseviovi poole. Kuid minu arvates on kõige tähtsam, et president mõistaks hästi ühiskonda, ning soovitaksin kindlasti rääkida Mati Heidmetsaga, kes on olnud Tallinna Ülikooli rektor ja on täitnud ka poliitilisi ameteid,» selgitas sotsioloog.

Karisi tagasitulek pole välistatud

Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johansen usub, et protsessi käigus võib pinnale kerkida üllatavaid nimesid. Samuti ei ole tema hinnangul välistatud, et Alar Karise võib loobumisest taganeda, kui Riigikogu ei suuda presidenti valida.

«Arvan, et see on võimalik, sest siis saab talle teha juba konkreetsemaid ettepanekuid, eriti kui tal on koalitsiooni toetus. Palju sõltub Reformierakonnast, ilma nendeta ei valita kedagi, kuid ka nende kandidaati ei pruugita valida. Kui asi jõuab valijameeste koguni, tõuseb võitluse intensiivsus ning siis ilmselt algavad läbirääkimised. Kuid seda rahva toetust, mis Karisel praegu on, ei suuda ükski teine kandidaat kahe kuuga saavutada,» rõhutas Johansen.