Sotsiaalpedagoog Kaisa Kiilaspä: laste probleemseks muutumist saab ennetada varem

Sotsiaalpedagoog Kaisa Kiilaspä leiab, et noortevägivallast kirjutades räägitakse liiga vähe sellest, mis oli enne karistust.

Viimasel ajal jõuavad uudised noortekambast, kes kedagi peksab, ja lastest, kelle käitumine on käest libisenud. Igal sellisel lool järgneb arutelu karistustest. Sotsiaalpedagoog Kaisa Kiilaspä küsib, kas karistusest piisab ja kus oleks pidanud sekkuma varem.

Kiilaspä ütleb, et lapse käitumisel peab olema tagajärg, kuid see ei ole kogu lahendus. Tugispetsialistina koolis näeb ta igapäevaselt, et probleemid ei teki üleöö. Käitumisest kujunevad mustrid, konfliktid korduvad ning mure, mis algul tundus väike, võib aja jooksul muutuda tõsiseks.

Kus on sekkumise hetk

Kiilaspä sõnul tekib iga uue loo peale üks ja sama küsimus. Kus oleme olnud siis, kui konfliktist sai vägivald, käitumisraskusest tõsine probleem või abivajadusest kriis?

Tema jaoks on vastus selles, et märgid ilmnevad palju varem kui tagajärjed. Korduv konflikt koolis, muutunud käitumine või kaaslastest eemaldumine ei ole veel vägivald, kuid need on signaalid, millele tasub reageerida.

Ta rõhutab, et ilma varase tähelepanuta jäävad karistused sageli ainsaks vastuseks, kui probleem on juba suureks kasvanud.