Sotsiaalministeerium alustab Eestis uuringut laste vaimse tervise teenuste korrastamiseks

Sotsiaalministeerium tellib 100 000 eurot maksva uuringu, et kaardistada laste ja noorte vaimse tervise abi praegune killustatus ja luua toimivam tugisüsteem. Eesmärk on muuta teenuste osutamine järjepidevamaks ning selgitada välja vajadus täiendavaks rahastuseks.

Sotsiaalministeerium on algatanud põhjaliku uuringu, et likvideerida Eesti laste vaimse tervise süsteemis valitsev killustatus. Praegune olukord, kus abi kättesaadavus ja kvaliteet sõltuvad suuresti lapse elukohast ning puudub selge ülevaade abivajajate liikumisest erinevate tugisüsteemide vahel, on ministeeriumi hinnangul muutunud jätkusuutmatuks.

2024. aastal valminud uuringud näitavad, et koolilaste vaimse tervise näitajad on alates 2010. aastast järjepidevalt halvenenud. Probleem on eriti terav tüdrukute seas, mistõttu on varajane ja tõhus sekkumine hädavajalik, et vältida tõsisemaid probleeme täiskasvanueas.

Teenuste killustatus takistab abi

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Krista Järv märkis, et praegu puudub riigil terviklik vaade sellele, kuidas laps liigub vaimse tervise abi otsides tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel.

«Spetsialistide rollid ja vastutusalad ei ole alati selged, teenuste kättesaadavus erineb piirkonniti ning abi saamist pikendavad ooteajad,» selgitas Krista Järv. Ta lisas, et suurimad pudelikaelad tekivad üleminekukohtades, näiteks lasteaiast kooli minnes või lapse- ja täiskasvanuea teenuste vahel liikumisel, kus abi sageli katkeb.

Ministeerium tellib uuringu, mille eesmärk on need kitsaskohad kaardistada. Töö käigus valmib tulevikumudel, mis defineerib, milline peaks lapse teekond abi saamisel olema, ning sisaldab ettepanekuid spetsialistide rollide ja juhtumikorralduse täpsustamiseks.

Kaks stsenaariumi tulevikuks

Uuring kestab 11 kuud ning ministeerium eeldab selle valmimist 2025. aasta suveks. Uuringu eeldatav maksumus on kuni 100 000 eurot. Üheks oluliseks ülesandeks on välja töötada kaks erinevat rakendusstsenaariumi.

«Uuringu tulemusi kasutatakse poliitika kujundamisel, teenuste arendamisel ja laste vaimse tervise tugisüsteemi edasiarendamisel,» ütles Krista Järv. Üks variant keskendub olemasolevate ressursside optimeerimisele, teine aga optimaalsele tasemele, mis eeldaks täiendava eelarveraha suunamist.

Konkreetsete muudatuste elluviimine sõltub pärast uuringu valmimist poliitilistest otsustest ja valdkondadevahelistest kokkulepetest. Alles seejärel saab selgeks, millised muudatused rakendatakse koheselt ja millised vajavad pikemat ettevalmistust või lisarahastust.