Sotsiaalmeedia tervisemüüdid Eestis: kuidas eristada tõde ja valeinfot

Tartu Ülikooli ja tervishoiu eksperdid selgitavad, kuidas sotsiaalmeedias leviv terviseteemaline valeinfo võib olla ohtlik ning kuidas eristada tõenduspõhiseid soovitusi vandenõuteooriatest.

Eestis on sotsiaalmeedias leviv terviseteemaline valeinfo muutunud üha märgatavamaks probleemiks, kus emotsionaalsed ja teaduslikult põhjendamata väited võivad mõjutada inimeste elukvaliteeti. Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo ja perearst Dr. Piret Rospu rõhutavad, et sotsiaalmeedia algoritmid võimendavad tihti äärmuslikku ja hirmutavat sisu, mis sunnib kasutajaid tegema otsuseid puuduliku info põhjal.

Valgumüüdid ja tegelikkus

Üks levinud trend on soovitus tarbida ebatavaliselt palju valke, kus väidetakse, et pool igast toidukorrast peaks koosnema proteiinist. Dr. Rospu sõnul ei ole see soovitus teaduslikult põhjendatud. "Tegelikult aga ei arvutata välja, kui palju keha valku vajab. Seda süüakse lihtsalt võimalikult palju," nendib ta. Arsti sõnul on täiskasvanutel ning üle 2-aastastel lastel soovituslik katta vaid 10-20 protsenti päevasest energiavajadusest valkudega. Keskmine soovituslik kogus on vähemalt 0,8 grammi kehamassi kilogrammi kohta, vanemaealistel veidi rohkem, kuid ebaproportsionaalne ühele toitainele keskendumine võib olla tervisele hoopis kahjulik, suurendades riski erinevate terviseprobleemide tekkeks.

Vaktsineerimine ja vandenõuteooriad

Samuti püsivad sotsiaalmeedias visalt väited, nagu põhjustaks vaktsineerimine autismi. See teooria sai alguse võltsitud uuringust, mis on tänaseks tagasi võetud ja ümber lükatud. "Pärast selle libauuringu avaldamist on avaldatud palju erinevaid vaktsineerimise ja autismi vahelisi seoseid käsitlevaid uuringuid ning mingit seost vaktsineerimise ja autismi vahel pole leitud," kinnitab Dr. Rospu. Suuremahulised uuringud, sealhulgas Taanis läbi viidud vaatlused üle poole miljoni lapsega, ei ole kinnitanud ühtegi põhjuslikku seost vaktsiinide ja autismi vahel.

Kuidas valeinfot ära tunda

Juhansoo sõnul tasub sotsiaalmeedias sisu tarbides alati kontrollida sisulooja tausta. Sageli on valeinfo levitajate motivatsiooniks kasu teenimine. "Kui keegi püüab terviseteemade pealt raha teenida, tasub olla ettevaatlik," selgitab Juhansoo. Ta soovitab esimese asjana vaadata konto profiili ehk bios kirjutatut ning kontrollida, kas väited tuginevad usaldusväärsetele allikatele või on tegemist vaid isikliku kogemuse üldistamisega. Kui sisulooja pakub samal ajal koolitusi või toidulisandeid, on tõenäoline, et tema eesmärk ei pruugi olla vaid tõese info jagamine.