Sotsiaalmeedia lipusõda: kas Ukraina lipp peab Eestis püsti?

Sotsiaalmeedias käib terav vaidlus Eesti avalikes ruumides olevate Ukraina lippude üle. Osa inimesi näeb nende kadumist ohustavana, teised aga leiavad, et toetusavalduste periood on läbi.

Eesti sotsiaalmeedia on jälle teravaks pöördunud lipuküsimuse ümber, mis jagab inimeste arvamused tundlikult osadeks. Ühelt poolt seisavad selle eest, kes näevad Ukraina lippu avalikus ruumis kui olulist solidaarsuse märki ja selle kadumist kui murettekitavat signaali. Teiselt poolt on tekkinud arvamus, et toetusavaldused võivad piirduda ka ilma füüsiliste lippudeta ja et nende ärastamine ei tähenda toetuse lõppemist.

Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia selgitusel omab lipp avalikus ruumis tõepoolest oma tähendust ja koht, kuid asutustel puudub seaduslik kohustus lippu eksponeerida. Uiboaia rõhutas, et Riigikantseleil ei ole selge ülevaatust sellest, millal konkreetsed asutused otsustasid lippude eksponeerimise lõpetada, kuid loomulikult võib eeldada, et toetuslippude kasutus laiemalt lõpeb Ukraina sõja lõppemisel.

Vaidlus peegeldab laiemalt ühiskonna lahknemist selles, kuidas peaks avalikus ruumis toetust näitama ja kui kaua peaks toetusavaldused jätkuma. Kuigi Ukraina sõda on muutunud paljude jaoks argipäevaks, tajuvad paljud siiski, et nähtav toetus on endiselt oluline symboliline geobar, mis näitab demokraatlike riikide solidaarsust ohustatava naaberriigiga.