Soomes asüüli taotlev perekond kardab pärast väljasaatmisotsust Venemaal repressioone

Nikita ja Olga Belovid on pärast korduvaid asüülitaotluse tagasilükkamisi Soomes väljasaatmisohus, kuigi perekond väidab, et nende sõjavastane aktivism toob Venemaale naastes kaasa arreteerimise ja tagakiusamise.

Nikita ja Olga Belovid on Soomes silmitsi ähvardava väljasaatmisega, hoolimata nende väidetest, et kodumaale naasmine tähendab neile poliitilistel põhjustel tagakiusamist. Perekond on alates 2022. aastast, mil nad Venemaalt lahkusid, avalikult toetanud Ukrainat, saates sinna humanitaarabi ja vajalikku varustust.

Väljasaatmisrisk ja varasem tegevus

Perekonna mured said alguse vahetult pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. 25-aastane Nikita, kes töötas Moskvas uurimisinstituudis metallurgiatehnoloogiate alal, avastas, et tema töö oli otseselt seotud Venemaa sõjatööstusega. Pärast korduvaid ähvardusi ja sõjaväe kutseid otsustasid nad koos 55-aastase emaga, kes töötab anestesioloogina, riigist lahkuda. Soomes on nad panustanud abiprojektidesse, sealhulgas toetanud Ukraina kaitseväge Starlinki seadmete ja 3D-printeritega, mille eest on nad pälvinud ka ukrainlastelt tänusõnu.

Soome migratsiooniamet on aga Belovide asüülitaotlused korduvalt tagasi lükanud, väites, et nende naasmine Venemaale ei kujuta endast otsest ohtu. Aprillis peeti nad väljasaatmise eesmärgil kinni, kuid hiljem vabastati kohtu vahelesegamise tõttu. Hetkel ootavad nad lõplikku otsust, mis võib kaasa tuua sunddeporteerimise.

Statistika ja rahvusvaheline tähelepanu

Soome on alates 2022. aasta veebruarist kuni 2026. aasta juunini riigist välja saatnud 1039 Venemaa kodanikku. Ametlike andmete kohaselt keelduti samal perioodil 1342 asüülitaotluse esitanud venelasest 1109 korral. Olukorda on kritiseerinud ka tuntud poliitiline aktivist Bill Browder, kelle sõnul on sellised juhtumid Euroopa jaoks "määratlevaks testiks", mis näitab, kuivõrd suudetakse kaitsta neid, kes on Putini režiimile avalikult vastu astunud.

Soome migratsiooniameti rahvusvahelise kaitse osakonna direktor Antti Lehtinen on kommenteerinud, et iga taotlust hinnatakse individuaalselt. Tema sõnul võib sõjavastane tegevus olla küll aluseks kaitse saamisele, kuid amet peab tõendama, et konkreetne isik on kodumaal ohus, võttes arvesse nende isiklikke asjaolusid.