Soome seisab silmitsi viimaste aastakümnete ühe raskeima eelarvekärpega

Soome riigivõlg on tõusnud 90,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist, sundides valitsust aprillikuiste valimiste eel planeerima ulatuslikke eelarvekärpeid. Majanduseksperdid hoiatavad, et riigi eelarvepuudujääk vajab tasakaalustamiseks märksa karmimaid meetmeid kui praegune 9 miljardi euro suurune säästukava.

Soome majanduslik seis on muutunud ebakindlaks, kuna riik on sattunud suurimasse võlakriisi alates 1990. aastate alguse suurest majanduslangusest. Statistikaameti andmetel ulatus Soome riigivõlg teises kvartalis 90,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles enne pandeemiat ligikaudu 65 protsenti. Riigikassa prognooside kohaselt ulatub eelarvepuudujääk 2026. aastal 4,2 protsendini SKP-st.

Euroopa Liit on andnud Helsingi valitsusele korralduse viia eelarve puudujääk liidus kehtestatud 3-protsendilise piiri alla. Tähtajaks on seatud 2028. aasta lõpp, kuid järgmise aasta aprillis toimuvad parlamendivalimised muudavad olukorra poliitiliselt keeruliseks.

Poliitiline surve ja kärpeplaanid

Peaminister Petteri Orpo valitsus, mis alustas tööd 2023. aasta juunis, on lubanud praeguse parlamenditsükli jooksul säästa 9 miljardit eurot. Sellest hoolimata nendivad majanduseksperdid, et tegelik vajadus võib olla oluliselt suurem. Soome Panga analüütik Jarkko Kivisto on märkinud, et vajalik kärpepakett võib ulatuda 8-11 miljardi euroni. Tema hinnangul on puudujääk niivõrd ulatuslik, et ainuüksi kulude kärpimisest ei piisa, vaid vajalik on ka maksutõusude ja riiklike väljaminekute koondamise kombinatsioon.

Kõik suuremad erakonnad, välja arvatud üks, on toetanud nn võlapidurit, millega järgmine valitsus kohustub kärpima eelarvepuudujäägi 2-2,5 protsendini SKP-st aastaks 2031. Küll aga erinevad seisukohad meetmete osas: kui Orpo esindatav Koonderakond plaanib kärpida kulusid ilma makse tõstmata, siis sotsiaaldemokraadid on välja pakkunud segu kulukärbetest ja maksutõusudest.

Julgeolekukulud ja tööturu väljakutsed

Majanduslikku survet on suurendanud ka hüppeliselt kasvanud kaitsekulutused. Pärast NATO-ga liitumist ja Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Soome tõstnud oma sõjalise eelarve üle 8 miljardi euro aastas. Valitsus on lubanud veelgi suurendada kaitsekulutusi, sihtides 3,2-protsendilist taset SKP-st, mis läheneb NATO seatud 3,5-protsendilisele eesmärgile.

Lisaks eelarveprobleemidele on Soome töötuse määr tõusnud 10,3 protsendini, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid näitajaid. Noorte töötuse tase on küündinud 23,3 protsendini. Majandusanalüütik Lauri Olappa hoiatas, et kavandatavad uued kärped võivad eraisikute tarbimist veelgi vähendada, kuna avalikus sektoris töötab üle veerandi elanikkonnast. Siiski on kerget optimismi toonud Soome eksportsektor, kus metalli- ja laevaehitustellimused on jõudsalt kasvanud, pakkudes tuge majanduse üldisele väljavaatele.