Soome president Alexander Stubb: Euroopa ei tohi Venemaa hübriidähvardustele üle reageerida

Soome riigipea Alexander Stubb rõhutas New Yorgis ÜRO Peaassambleel, et Venemaa soovib Euroopat hirmutada, et vähendada toetust Ukrainale. Stubb kutsus liitlasi üles säilitama külma närvi ja mitte laskma end hübriidrünnakutega heidutada.

Soome president Alexander Stubb on kutsunud Euroopa liitlasi üles vältima paanikat Venemaa hübriidtegevuse ja sabotaažiähvarduste ees. ÜRO Peaassamblee kõrval New Yorgis antud intervjuus rõhutas ta, et Moskva üheks peamiseks strateegiliseks eesmärgiks on hirmutada Euroopa riike niivõrd, et need vähendaksid oma toetust Ukrainale.

Stubb märkis, et kuigi Euroopa peab olema valmis pidevaks hübriidsurveks, ei tohiks lääneriigid lasta end sellest heidutada. Tema hinnangul on venelaste jaoks tegemist omamoodi võiduga iga kord, kui lääneriigid mõnele provokatsioonile üle reageerivad. Presidendi sõnul on vaja säilitada tasakaalukus ja külma närvi, sest Venemaa tegelik sõjaline võimekus ega huvi ei toeta praeguses olukorras täiemahulist sõjalist eskaleerimist Euroopaga.

Konkreetsed sammud on vajalikud

President Stubb tõi positiivse näitena esile Saksamaa hiljutise käitumise seoses Leipzig/Halle lennujaamas toimunud droonirünnaku katsega. Berliin suutis avalikult näidata näpuga süüdlasele ja rõhutada, et taolisel tegevusel on tagajärjed. Stubb kinnitas, et just selline selge ja konkreetne vastasseis on vajalik, et hoida ära edasisi ohte.

Samas kritiseeris Soome riigipea mõnede teiste Euroopa riikide luureteenistusi, kes on viimasel ajal spekuleerinud võimalike Venemaa sissetungidega naaberriikidesse. Stubb kinnitas, et vähemalt Soome, kellel on NATO riikidest pikim piir Venemaaga, ei näe praegu vahetut sõjalist ohtu.

Erinevad ohuhinnangud NATO-s

Viimastel päevadel on Euroopas tekkinud lõhe ohuhinnangutes. Poola peaminister Donald Tusk on hoiatanud, et Moskva võib lähikuudel rünnata droonide või rakettidega Ukrainat toetavaid riike. Samuti on Tšehhi julgeolekuteenistus viidanud, et piiratud sissetungide või ulatuslike provokatsioonide oht on ajaliselt lähemal kui aastaid tagasi arvati. Balti riikide ametnikud on aga sarnaselt Stubbiga rõhutanud, et neil puuduvad luureandmed, mis kinnitaksid vahetut sõjalist ohtu naaberriikidele.