Soome majandus on naasnud kasvuteele, kuid elanike kindlustunne püsib madal

Soome majandus on taastumas ja näitas aasta esimeses kvartalis Euroopa Liidu kiireimat kasvu, kuid elanike isiklik rahaline olukord ei ole paranenud. Suur osa elanikkonnast elab säästudeta ning valitsuse kärped on süvendanud sissetulekute ebavõrdsust.

Soome majandus on liikunud tõusutrendis, kuid tavalised elanikud pole veel isiklikes rahakottides märkimisväärset paranemist tundnud, mis viitab viivitusele majanduskasvu ja tarbijate kindlustunde vahel.

Peaminister rõhutas hiljutisel Koonderakonna üldkogul, et riigi arengusuund on õige. Tema kinnitusel oli Soome esimese kvartali majanduskasv Euroopa Liidu liikmesriikide seas kiireim, mis on valitsuse hinnangul otsene tõestus majanduspoliitika edukusest.

Sissetulekute ebavõrdsuse kasv

Statistilised näitajad ja elanike igapäevaelu on aga omavahel vastuolus. Danske Banki hiljutine uuring näitab, et 38 protsendil soomlastest puuduvad igasugused rahalised puhvrid ootamatusteks. Sotsiaalmajanduslikku olukorda on mõjutanud inflatsioon, intressimäärade tõus ja töötus, mis puudutab üle kümne protsendi tööealisest elanikkonnast.

Kalevi Sorsa fondi analüüs toob esile, et valitsuse kehtestatud toetuste kärped on tabanud kõige valusamalt madala sissetulekuga inimesi. Uuringu kohaselt on selles grupis nüüd sada tuhat inimest rohkem kui kärbete puudumisel. Samal ajal on ühiskonna kõige jõukama viie protsendi sissetulekud aasta arvestuses kasvanud 2000 euro võrra, samas kui vähemkindlustatute tulud on kahanenud ligi tuhat eurot aastas.

Kinnisvaraturg otsib suunda

Majanduse elavnemine on jõudnud ehitussektorisse, kuid mõju on ebaühtlane. Aktiivsust veab andmekeskuste ehitus, samas kui uute elamute rajamine on jätkuvalt ajalooliselt madalal tasemel. Inderesi analüütik Atte Jortikka selgitas, et nullintresside perioodil ehitati eluasemeid nõudlusest kaks korda rohkem, mis tekitas pakkumise ülejäägi.

Aktia panga peaökonomist Lasse Corin lisas, et eluasemeturu pööre sõltub praegu rohkem inimeste kindlustunde paranemisest kui intressitasemetest. Kuigi palgad on 2020. aastaga võrreldes tõusnud 19 protsenti, on tarbijad jätkuvalt ettevaatlikud, mistõttu võib turu ja kindlustunde taastumine võtta veel aega.