Soome korraldas Kuopios Teise maailmasõja suurima tsiviilkaitseõppuse Shelter 2026

Soome linnas Kuopios toimus ulatuslik tsiviilkaitseõppus Shelter 2026, milles osales üle kahe tuhande inimese. Õppuse käigus harjutati elutähtsa infrastruktuuri toimimist küberrünnakute tingimustes ja elanike varjumist.

Kuopios lõppesid hiljuti mahukad tsiviilkaitseõppused nimega Shelter 2026, mis on suurim omataoline ettevõtmine Euroopas alates Teise maailmasõja lõpust. Õppusel osales üle kahe tuhande inimese, kelle seas olid nii vabatahtlikud, õpilased kui ka kaitseväelased.

Stsenaariumi kohaselt olid Kuopio energia- ja veevarustuse süsteemid sattunud ulatuslike küberrünnakute alla ning riiki ähvardasid Vene raketirünnakud. Osalejad harjutasid liikumist ja tegutsemist maa-alustes varjendites, mis on rajatud kaljusse ja kavandatud kaitseks tuumarelva või bioloogilise saastatuse eest. Suurim neist rajatistest mahutab korraga kuni 7000 inimest.

Tsiviilkaitse kui vastutus

Õppuse peakorraldaja, erus olev kolonel Asko Muhonen, rõhutas, et Soome kaitsevõime ei sõltu ainult relvajõududest, vaid kodanike valmidusest panustada riigi turvalisusesse. Tema sõnul on see otsene tulemus riigis säilinud üldisest ajateenistusest. Muhonen tõi võrdluse Ukrainaga, kus lisaks varjendite kaitsevõimele on elutähtis kiirus, sageli loeb minutitega mõõdetav jõudmine metroosse või maa-alusesse parklasse, mitte punkri vastupidavusaste.

Soome ja Venemaa vaheline piir on üle 1300 kilomeetri pikkune. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Soome ja Rootsi liitunud NATO-ga. Ehkki maa-alused rajatised pakuvad kaitset rakettide eest, ei taga need turvalisust sabotaaži vastu, mis on muutunud Euroopas sagedasemaks, olgu tegemist vee- või energiasüsteemide ründamise või droonide saatmisega üle piiri.

Energiavarustuse haavatavus

Energeetikaettevõtte Savon Voima tegevjuht Juha Räsänen märkis, et piirkonna energiavõrgu suurimaks riskiks on endiselt ilmastikuolud, kuid küberrünnakute arv on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja sealse kütuse ostmisest loobumist märgatavalt kasvanud. Eelmisel aastal avastasid insenerid energiataristu kriitilistes punktides ligi kümme tundmatu päritoluga kleebist. Samuti on elektriliinide kohal märgatud droone, mille kuuluvus on jäänud selgusetuks.

Soome kaitsepolitsei on teateid kontrollinud ega ole leidnud viiteid otsesele ohule, selgitades osa droonivaatlustest geodeetiliste töödega. NATO on varem avaldanud plaane kaitsta idatiiba tehisintellekti juhitava droonide ja sensorite võrgustikuga.