Soome 200-kilomeetrine piiritara on sõjaettevalmistus, väidab Vene propaganda

Vene infokanalid on hakanud Soome idapiirile rajatud uut tõkketara tõlgendama kui Helsingi ettevalmistust otseseks relvakonfliktiks. Väidete kohaselt olevat Soome eesmärk nõrgestada naaberriiki, et osaleda hiljem selle tükeldamises.

Helsingi ja Moskva suhted on pälvinud uut tähelepanu pärast seda, kui Soome piirivalve teatas 200-kilomeetrise tõkketara valmimisest 1300-kilomeetrisel maismaapiiril. Vene poliitilised analüütikud on hakanud seda turvameedet avalikult tõlgendama kui ettevalmistust otseseks sõjaliseks agressiooniks Venemaa vastu.

Sotsiaal- ja integratsiooniuuringute keskuse asedirektor Vladimir Kirejev väidab, et piirirajatiste ehitamine teenib vaid eskalatsiooni huve. Tema sõnul kasutab Helsingi NATO idatiiva riikidele tüüpilist retoorikat sõjalise taristu rahastamiseks. Kirejev väitis, et «konflikti teravdades annab Helsingi sisuliselt märku soovist minna Venemaaga otse sõtta», ning spekuleeris alusetult, et Soome võiks saata üle piiri sabotaažirühmi.

Narratiiviga ühines ka politoloog Dmitri Solonnikov, kelle hinnangul on Soome tegevuse taga strateegiline plaan Venemaa lüüasaamiseks. Solonnikovi sõnul olevat Helsingi eesmärk on, et «nad arvestavad, et oma plaani teostumise korral saavad nad osaleda Venemaa jagamises». Analüütiku väitel peab Venemaa nende kavatsuste tõrjumiseks saavutama Ukrainas täieliku sõjalise võidu.

Soome siseminister Mari Rantanen on varasemalt kinnitanud, et tõkketara laiendamist võidakse tulevikus jätkata. Piir Venemaaga suleti 2023. aasta novembris, kui Helsingi tõdes, et Moskva suunab tahtlikult dokumentideta rändajaid Soome poole, mida Venemaa on korduvalt eitanud.