Sõjategevus Ukrainas ja Venemaal: Vladimir Putin tunnistab kahjusid, massilised droonirünnakud

Venemaa president Vladimir Putin tunnistas Ukraina droonirünnakute mõju riigi taristule, samal ajal kui Ukraina korraldas ühe sõja suurima droonirünnaku Venemaa territooriumile. Sõjategevus intensiivistus Harkivi oblastis ning Tallinnas tegeleb Eesti valitsus võimaliku sabotaažijuhtumi uurimisega kaitsetööstusettevõtte vastu.

Venemaa president Vladimir Putin teatas 19. augustil peetud nõupidamisel, et Ukraina korraldatud rünnakud Venemaa logistika- ja taristuobjektidele tekitavad riigile kahju. Ta andis valitsusele korralduse töötada välja programm kahjustatud objektide, sealhulgas laorajatiste taastamiseks. Putini sõnul ei ole rünnakud tekitanud kriitilisi muutusi, kuid ta kinnitas, et riik on teadlik tekkinud olukorrast.

Samal ajal on rünnakute intensiivsus mõlemal pool piiri tõusnud. Ukraina armee teatel saatsid Vene väed teisipäeval Ukraina suunas 76 drooni, mille peamiseks sihtmärgiks oli Kiievi oblast. Ukraina vastas ühe sõja suurima droonioperatsiooniga, saates Venemaa territooriumi suunas ligi 800 drooni. Rünnakute sihtmärkideks olid muuhulgas Moskva piirkond ja okupeeritud Krimm.

Sisepoliitilised pinged Ukrainas

Ukraina sisepoliitikas tõstis endine kaitseminister Mõhhailo Fedorov päevakorda valimiste korraldamise vajaduse isegi jätkuva sõja tingimustes. Ta rõhutas vajadust leida seaduslik ja turvaline mehhanism demokraatliku protsessi taastamiseks, väites, et demokraatia ei saa olla Venemaa pantvang.

Samal päeval viisid Ukraina korruptsioonivastased ametkonnad läbi operatsiooni.

President Volodõmõr Zelenskõi vabastas Mudra ametist, kuid ametlikku seost korruptsioonijuhtumiga ei ole kinnitatud.

Rünnakud infrastruktuurile ja tehastele

Sõjategevus nõuab jätkuvalt tsiviilohvreid. Harkivi oblastis Petšenehõ külas hukkus 18. augusti raketirünnakus kümme inimest ja vigastada sai vähemalt 17 inimest.

Eesti peaminister Kristen Michal teatas, et Eesti uurib kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone süütamist võimaliku sabotaažina. Michali sõnul on kahtlusalused tuvastatud ning üks uurimissuund viitab Venemaa võimalikule seotusele. Ettevõte toodab mehitamata sõjalisi süsteeme, mida kasutatakse ka Ukrainas.

Ukraina relvajõudude andmetel on Venemaal toimunud rünnakuid strateegilistele objektidele.