Sõjategevus Ukrainas ja Venemaal hoogustus pärast luhtunud energiavaherahu

Möödunud nädal tõi rindel lahingute ägenemise ning USA ja Venemaa vahelise kütusekokkuleppe taustal luhtusid läbirääkimised energeetikaobjektide ründamise peatamiseks. Ukraina taasalustas Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist, laiendades sihtmärkide nimekirja ka tehnoloogiliste andmekeskusteni.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju edastas pressikonverentsil ülevaate olukorrast, kus 9. oktoobril teatavaks saanud USA ja Venemaa vaheline diislikütuse tarnete kokkulepe on tekitanud uusi pingeid. Kokkulepe võimaldab Venemaal tarnida USA siseturule 3 miljonit tonni diislikütust, eesmärgiga alandada sealset kütusehinda.

Samal ajal kukkus läbi 1. oktoobril algatatud initsiatiiv energiavaherahuks, mille kohaselt pidanuks mõlemad pooled hoiduma teineteise energeetikaobjektide ründamisest. Ukraina täitis esialgset kokkulepet kolm päeva, hoidudes löökidest Venemaa naftatöötlemistehastele, kuid Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina elektrivõrkude vastu. Kremli esindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Venemaa ei pidanud president Donald Trumpi pakutud vaherahu tingimusi piisavalt konkretiseerituks.

Pinged valimiste ja rindetegevuse ümber

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pakkumine korraldada valimised 60-päevase vaherahu tingimusel põrkas Moskva keeldumisega. Venemaa hinnangul kasutaks Ukraina sellist pausi oma vägede taastamiseks. Pärast energiavaherahu lõplikku nurjumist teatas Zelenski 15. oktoobril, et Ukraina taasalustab rünnakuid Venemaa naftatöötlemisettevõtete pihta, seades peatamise tingimuseks täiendava raketitõrjeabi saamise.

Sõjaline olukord rindel on muutunud intensiivsemaks, ulatudes ligi 230 lahingukokkupõrkeni ööpäevas. Raskuspunktid on nihkunud Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suundadele, samuti Zaporižžja oblastisse Huljaipole piirkonda ning Harkivi oblasti lõunaossa. Venemaa relvajõudude eesmärk püsib territoriaalse kontrolli laiendamisel ja Dnipropetrovski oblasti positsioonide taastamisel. Juba seitsmendat nädalat järjest on Vene vägede nädalased kaotused ületanud 10 000 võitleja piiri.

Kaugmaalöökide uus etapp

Ukraina on laiendanud oma kaugmaalöökide ulatust. Kui 4.-11. oktoobrini tabas Venemaa Ukraina energeetikat 196 korral, siis Ukraina vastas rünnakutega Venemaa naftataristule Omski, Rostovi ja Rjazani oblastites. Sõja 242. nädalal võeti esimest korda sihikule ka tehnoloogilised objektid: Yandexi andmekeskused Rjazani, Kaluga ja Vladimiri oblastis ning Sberbanki andmekeskus Saratovis.

Lisaks otsesele lahingutegevusele on Venemaa aktiveerinud hübriidoperatsioonid. Taani julgeolekuteenistus tuvastas rünnakuid Ukrainat toetavate Taani ettevõtete vastu, samas kui Soome kaitsepolitsei on märkinud Vene luuretegevuse intensiivistumist Soome kaitsetööstuse suunal.