Sõjategevus Mustas ja Aasovi meres ähvardab 15 protsenti maailma nisuärist

Sõjategevus Mustas ja Aasovi meres ähvardab 15 protsenti maailma nisuärist

Musta ja Aasovi mere sadamataristu vastu suunatud rünnakud on pärssinud teraviljaeksporti, mis võib pikemas perspektiivis ohustada 15 protsenti maailma nisuvarudest. Logistikakettide katkemine sunnib eksportijaid otsima kulukaid alternatiivmarsruute, mis avaldab survet toiduainete hindadele.

Poliitika

Musta ja Aasovi mere piirkonnas toimuvad sõjalised rünnakud sadamataristule ja kaubalaevadele on tõsiselt häirinud teravilja eksporti nii Venemaalt kui ka Ukrainast. Olukorra jätkumine praeguse intensiivsusega võib viia Vene nisu tarnete vähenemiseni 30-35 miljoni tonni võrra, mis moodustab ligikaudu 15 protsenti kogu maailma nisuärist.

Blokaad ja infrastruktuuri purustused

Alates 10. juulist on seiskunud laevaliiklus Aasovi-Doni mereteel, mis on kriitilise tähtsusega ühenduslüli Doni jõe ja Aasovi mere vahel. Otsus liikluse peatamiseks tehti pärast seda, kui Ukraina droonid ründasid Aasovi merel 13 Vene alust, sealhulgas 10 tankerit. See samm on oluliselt piiranud piirkonna eksportvõimekust, kuna just Aasovi mere ja Rostovi oblasti väikesadamad on seni taganud kuni veerandi Venemaa nisu väljaveost.

  1. juulil tabas droonirünnak Tamani teraviljaterminali, mis suudab käidelda 5 miljonit tonni teravilja aastas. Objekt sai märkimisväärseid kahjustusi ja peatas töö. See on lisanud pinget Novorossiiski terminalidele, mis olid juba varem hakanud piirama veoautode vastuvõttu, kuna Aasovi mere kaudu liikunud kaubavood suunati ümber süvaveesadamatesse. Vaid kolmandik Novorossiiski terminalide teraviljast toimetati kohale maanteetranspordiga, ülejäänu liikus raudteel.

Majanduslik mõju ja hinnatõus

Alternatiivsete marsruutide otsimine, näiteks logistika ümbersuunamine Balti mere, Kaspia mere või Kaug-Ida sadamatesse, tõstab transpordikulusid märgatavalt. Konsultatsioonifirma Neo partner Albina Korjagina märkis, et eksporti ümbersuunamine Balti sadamatesse suurendab kulusid 35-50 dollari võrra tonni kohta, hõlmates raudteevedu, ümberlaadimist ja kõrgemat mereveo kindlustusmaksu.

Eksperdid prognoosivad, et kui olukord ei stabiliseeru, võib nisu hind tõusta praeguselt tasemelt 340-370 dollarini tonni kohta ning ületada hiljem 400 dollari piiri. Eelkõige puudutab võimalik tarnekriis Aafrika ja Lähis-Ida riike, mis sõltuvad Musta mere piirkonna teraviljast. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hoiatanud, et rünnakud kaubalaevadele Mustas meres kujutavad endast otsest ohtu globaalsele toidujulgeolekule, mõjutades tarneid ka keset aktiivset koristushooaega.

Ava rakenduses →