Sõja korral saavad meediat piirata ka politsei ja kaitsejõud

Riigikogu arutab seadusemuudatusi, mis laiendavad meediategevuse piiramise õigust sõjaseisukorra ajal. Senise Riigikogu ainupädevuse kõrval saaksid õiguse meediat piirata ka TTJA, PPA, kaitsepolitsei ja kaitsevägi.

Eesti parlament arutab seadusemuudatusi, mis muudaksid sõjaseisukorra ajal meediapiirangute kehtestamist oluliselt paindlikumaks. Senini sai meediategevust sõja ajal piirata üksnes Riigikogu otsusel, kuid uued kavandatavad muudatused annaksid selle volituse ka mitmele täitevvõimu asutusele.

Muudatuste kohaselt saaksid meedia tegevust piirata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kaitsepolitsei ning kaitsevägi. See tähendab, et kriitilistel hetkedel ei peaks ootama parlamendi otsust, vaid julgeoleku- ja korrakaitseasutused saaksid vajadusel iseseisvalt tegutseda.

Miks muudatus vajalik on?

Muudatuste toetajate hinnangul on praegune kord liiga aeglane ja jäik reaalse sõjaolukorra jaoks, kus otsuseid tuleb teha kiiresti. Operatiivne reageerimisvõime on oluline eelkõige desinformatsiooni leviku tõkestamiseks ja julgeolekuoperatsioonide kaitseks.

Kriitikud on samas väljendanud muret selle üle, et täidesaatva võimu laiendatud volitused võivad ohustada ajakirjandusvabadust ja demokraatlikku kontrolli. Meediapiirangute üle otsustamise delegeerimine erinevatele ametitele ilma parlamendi otsuseta tõstatab küsimusi tasakaalude ja järelevalve kohta.

Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus jätkub ning lõplik seisukoht kujuneb parlamendikomisjonide töö käigus.