Sõja kaks nägu: kuidas Serebrennikov ja Bogomolovi teed lahku läksid

Kaks venelastest lavastajat, kes kujundasid koos kaasaegset Vene teatrit, on Ukraina sõja järel valinud täiesti vastupidised teed. Kirill Serebrennikov töötab Berliinis Euroopa ühe tuntuma lavastajana, Konstantin Bogomolav aga jäi Moskvasse ja nimetas sõda oma põlvkonna "õnnelikuks juhuseks". BBC rääkis kahe mehe lähiringist kokku kahekümne inimesega.

Märtsi lõpus täitus Berliini Saksa Ooperi saal hooaja oodatuima esietenduse vaatajatega. Kavas oli ballett "Nurejev", lavastus, mis on Venemaal keelatud. Piletid olid välja müüdud. Saksa televisioon kandis etenduse üle otseülekandena. Kui lavale astus lavastaja Kirill Serebrennikov, kostis saalist kõmisev ovatsioon.

Esimest korda tõi Serebrennikov "Nurejevi" lavale 2017. aastal Suures Teatris Moskvas. Konservatiivid nägid balletis LGBT-propagandat ja etendus tühistati kolm päeva enne esietendust. Kui Moskva esietendus lõpuks siiski toimus, ei saanud Serebrennikov sellele minna, ta oli koduse aresti all nn Seitsmenda Stuudio kohtuasjas. Pärast sõja algust eemaldati ballett repertuaarist täielikult.

Kaks lavastajat, üks ajastu

Serebrennikov ja Konstantin Bogomolav olid peaaegu kaks aastakümmet Vene uue teatri peamised nimed. Nende etendustel istusid opositsionäärid kõrvuti presidendi administratsiooni ametnikega. Sponsorid olid ühised: BBC andmetel eraldas Alfa-Bank 2012. aastal Serebrennikovile 500 000 dollarit, kui too asus juhtima Gogol-Keskust. Sama pank sai hiljem Bogomolovi Bronaja tänava teatri partneriks. Miljonär Roman Abramovitš toetas mõlemat.

Iseloomult erinesid nad algusest peale. Buddismile kalduv Serebrennikov ei lubanud endale proovides kunagi artistide peale karjuda ja rõhutas alati eetilisi küsimusi. Bogomolav ületas proovides "lubatu piire" ja suutis näitlejaid alandada, kirjeldavad BBC allikad. "Kostja arvas nii: kui ma olen midagi geniaalselt teinud ja keegi sellest aru ei saa, on see tema enda rumalus," meenutab üks Vene teatrikriitik.

Lahknevad rajad

2013. aastal hääletas Bogomolav Aleksei Navalnõi poolt Moskva linnapea valimistel ja nõudis koos teiste toetajatega häälte ülelugemist. Viis aastat hiljem hääletas ta Vladimir Putini poolt ja sai Moskva linnapea Sergei Sobjanini usaldusisikuks. "Talle selgitati, et kui sa toetad selliseid [Navalnõi-laadseid] asju, ei saa sa ühtegi teatrit," räägib BBC-le üks Vene ametnik.

2014. aastal sai Bogomolav Bronaja tänava teatri juhiks, just selle nimel ta oli aastaid oodanud. 2021. aastal avaldas ta "Novaja Gazetas" manifesti, kus nimetas Euroopat "uueks eetiliseks Reihiks". Kolm BBC allikat kinnitas, et manifesti kirjutamine telliti "ülevaltMa läksin tualetti, nemad läksid ka. Kirjutasin manifesti halva Euroopa kohta, nad jätsid mind rahule," tsiteeris üks allikas Bogomolovi enda sõnu tema kõrval käinud FSB töötajate kohta.

Serebrennikov lahkus Venemaalt 2022. aasta märtsis, veidi rohkem kui kuu pärast sõja algust. Pariisi Bastille'i väljakul tehtud fotol kannab ta T-särki kirjaga "Lülitan teleri välja." Oma Telegram-kanalis kirjutas ta: «Minu riigi sõdurid tungisid võõrasse riiki ja hakkasid seda hävitama. Tapma inimesi. Lammutama maju. Need, kes vägistasid, tapavad, piinavad tsiviilelanikke, on sõjakurjategijad.»

Erinevad maailmad, täissaalid

Bogomolav suhtus sõtta "rahulikult", meenutab tema tuttav. Antivõidusõjalisi avaldusi ta ei teinud ega sattunud kultuuritegelaste musta nimekirja. 2023. aastal kirjutas ta RIA Novosti veebisaidile kolumni, kus kutsus üles "jätma mineviku üle kurtmise" ja "viskama ära põlguse oma rahva vastu". Kaks aastat hiljem nimetas ta sõda "meie põlvkonna õnnelikuks juhuseks."

2026. aasta talvel puhkes skandaal: Bogomolav nimetati MHATi tuntud kooli-stuudio juhiks, kuid loobus ametikohast vaid kaks nädalat hiljem, pärast üliõpilaste proteste. "Kõik said lihtsalt aru, et sellel inimesel pole nendega teed," ütleb BBC allikas.

Serebrennikov on Berliinis üles ehitanud uue karjääri. Tema filmid "Õpilane" ja "Suvi" said auhindu Cannes'is juba enne uut elu Läänes. BBC-le saadetud kommentaaris kirjutas lavastaja: «Sa sõnastad uuesti oma identiteedi, avad uusi uksi, tutvud uute inimestega, töötad. Kuid kõige tähtsam, sa elad vaba elu. Just vaba. See sõna on minu jaoks võtmesõna.»

Teatrikriitik Aleksander Baunov, kes vaatas Bogomolovi lavastust "Datshanikud Balil" salvestuselt (ta lahkus Venemaalt pärast sõja algust), nägi selles teoses "autoportreti" jooni: «Kumb neist kahest reetis oma noorusideaalid? Grebentšikov, kes on iseendale absoluutselt truu? Või Bogomolav, kes on 15 aastaga teinud täispöörde Atlandi kohal?»

Bogomolav keeldus BBC materjalis osalemast.