Sõda Ukrainas: Venemaa rünnakud taristule ja hübriidoht Euroopas

Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg andis ülevaate sõja olukorrast, märkides Vene relvajõudude jätkuvaid rünnakuid Ukraina energiasektorile ja hübriidohu kasvu Euroopas. Kaitsepolitseiamet kinnitas, et Lasnamäel asuva Milrem Roboticsi hoone süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaažiakt.

Venemaa agressioonisõja 1682. päeval keskendus kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg olukorrale Ukrainas, tuues esile Vene relvajõudude sihipärased rünnakud kriitilise taristu vastu. Viimase nädala jooksul on Venemaa Föderatsioon jätkanud püüdlusi häirida Ukraina majandust, sihtides telekommunikatsiooniettevõtteid, andmekeskusi ning 30. septembril toime pandud ulatusliku rünnakuga ka Kiievi linna ja oblasti energiataristut.

Ehkki Vene riigipea Vladimir Putin on väitnud, et Ukraina relvajõududel puuduvad vahendid reaktiivdroonide tõrjumiseks, lükkas kolonel Kiviselg need väited ümber, märkides, et Ukraina suudab hävitada 50-60 protsenti ründavaid droone. Samal ajal on õhuhäirete kestus kasvanud, moodustades septembris Kiievis ligi kolmandiku kogu kuust. Ukraina peaminister Koretski on kinnitanud, et riik on hakanud andmeid ja tehnilist taristut kaitsma, viies neid osaliselt maa alla ja paigutades pilveteenustesse, et vältida teenuste täielikku seiskumist.

Lahingutegevus ja Venemaa kaotused

Rindel on viimase kolme nädala jooksul lahingukokkupõrgete arv pikkamööda vähenenud, ulatudes nüüd keskmiselt 220 lahinguni ööpäevas. Kõige intensiivsem tegevus leiab aset Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, samuti Harkivi oblasti lõunaosas ning Zaporižžja oblastis Huljaipole kandis. Ukraina väed on saavutanud edu Lõmani suunal, parandades olukorda Donbassi kindlustatud vööndi põhjatiival.

Venemaa relvajõudude inimkaotused püsivad kõrgel tasemel. Viies nädal järjest on kaotused ületanud 10 000 võitleja piiri nädalas, ulatudes keskmiselt 1700 sõjaväelaseni ööpäevas. Reageerides Ukraina süstemaatilistele rünnakutele Venemaa kütusetööstuse vastu, allkirjastas Putin 28. septembril seadluse nr 686, mis liigitab kütusetööstuse ekspordi- ja tarneandmed konfidentsiaalseks, püüdes varjata sektori tegelikku seisu ja kaitsta taristut edasiste löökide eest.

Hübriidrünnakud ja NATO reaktsioon

Venemaa tegevus ulatub Ukraina piiridest kaugemale, sealhulgas sabotaažiaktideni toetajariikide territooriumil. Kaitsepolitseiamet on kinnitanud, et Tallinnas Lasnamäel asuva kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud kuritegu. Sarnaseid ohtusid on tuvastanud ka Soome ja Taani luureteenistused.

Olukorra tõsidust rõhutas NATO, mis on kutsunud liitlasriike tihedamale luureinfo jagamisele. Üldiselt on hinnatud, et hädavajalik on omistada hübriidrünnakud selgelt nende toimepanijatele ja jätkata Ukraina toetamist. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on omakorda märkinud, et Moskva jälgib tähelepanelikult riike, mis panustavad Ukraina relvastamisse, ning lubab sellega arvestada.