Sõda Ukrainas: Vene vägede raskused ja rünnakud Zaporižžjas

1644. sõjapäeval on Venemaal märgata kasvavaid raskusi rünnakuüksuste komplekteerimisega, samal ajal kui Ukraina jätkab rünnakuid strateegiliste naftatöötlemistehaste vastu. Zaporižžja linnas hukkus teisipäeva varahommikul Vene rünnaku tagajärjel kaks tsiviilisikut.

25. augustil 2026, sõja 1644. päeval, on märgata Venemaa raskusi rünnakuüksuste reastamisel ja uute vägede formeerimisel. Viimase 24 tunni jooksul registreeriti rindel 209 lahingukokkupõrget. Vaatlejad hindavad, et Vene väejuhatus tõstab brigaadide koosseisudest üksusi ümber rahulikumatest rindelõikudest aktiivsetesse piirkondadesse, et säilitada pealetungitempot, kartmata seejuures suuri kaotusi või panustamata pikaajalisele koordineerimisele.

Rünnakud ja naftatööstuse kriis

Zaporižžja linnas hukkus teisipäeva koidikul kaks inimest, kui Vene vägede juhitav pomm tabas oblasti keskust. Oblastivalitsuse juhi Ivan Fedorov sõnul oli tegemist sihiliku rünnakuga tsiviiltaristu vastu. Samal ajal jätkuvad Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatööstuse pihta. Permi naftatöötlemistehas, mis on töötlemismahult suuruselt seitsmes Venemaal, peatas tegevuse pärast 21. augustil toimunud rünnakut, mis kahjustas tehase üksusi. Remonditööd võivad kesta kuni kaks nädalat.

Venemaa bensiinijaamades on tekkinud tõsine kütusepuudus. AI-95 bensiin on kadunud 80% riigi bensiinijaamadest. Olukorra tõsidust peegeldab asjaolu, et Vene riigiasutused on hakanud kütust hangetega kokku ostma hindadega, mis ületavad kohati Euroopa Liidu keskmist taset. Mõnel juhul on riigihangetel makstud kütuse eest kaks kuni kolm korda kõrgemat hinda kui Rosstati teatatud keskmine hind.

Strateegilised eesmärgid ja sõja kestus

Venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni liige Viktor Sobolev kutsus üles valmistuma sõjalise operatsiooni jätkamiseks kuni 2030. aastani. Tema sõnul on konflikti kiire lõppemine ebatõenäoline ning riik peab valmistuma võimalikuks pikemaks vastasseisuks NATO-ga. Dara Massicot, Berliinis asuva Carnegie Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse vanemteadur, hindab, et Vene maapealsete rünnakute taktika on 2026. aastal jäänud suures osas muutumatuks. Endiselt on peamiseks meetodiks jalaväe sisseimbumine, kus ründeüksused võivad koosneda vaid ühest või kahest võitlejast, keda toetab droonide kasutamine mõlema poole jaoks ohtlikul lahinguväljal.

Vaatamata Kremli püüdlustele hoida rindejoont liikuvana, on Donbassi hõivamise tähtaegu korduvalt edasi lükatud. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa suutnud 2026. aasta jooksul kontrolli all olevat territooriumi suurendada vaid marginaalselt. Mõnes rindelõigus on Vene vägede pealetungi tempo langenud 15-70 meetrini ööpäevas, mis on viimase saja aasta sõjaajaloo aeglaseimad näitajad.