Sõda Ukrainas sundis Rootsit sularaha kasutusõigust seadusega kaitsma

Rootsi on astunud sammu tagasi täielikult sularahavabast ühiskonnast, kehtestades seaduse, mis kohustab kauplusi ja panku sularahaga arveldama. Muudatuse tingis julgeolekuolukorra halvenemine ja küberrünnakute oht.

Aastaid sularahavaba tuleviku suunas liikunud Rootsi on teinud kannapöörde ja kehtestanud uued reeglid, mis kohustavad ettevõtteid taas sularahaga arveldama. Uus õigusakt nõuab nüüd, et nii toidupoed kui ka apteegid peavad võimaldama klientidel sularahas maksta, ning kommertspangad on kohustatud sularaha kättesaadavust tagama.

Rootsi valitsuse otsus on otsene vastus Euroopa julgeolekuolukorra muutustele ja sõjale Ukrainas. Veel hiljuti eeskujuna näidatud „sularahavaba paradiis“ on muutnud kurssi, kuna on mõistetud, et elektroonilised maksesüsteemid on haavatavad nii küberrünnakute kui ka võimalike taristukatkestuste ees. Riigiametid soovitavad nüüd igal täiskasvanud elanikul hoida kodus varuna vähemalt 1000 Rootsi krooni sularahas.

Mida see tähendab Eestile?

Eesti, kus sularaha kasutamine on euroala üks madalamaid, jälgib Rootsi kogemust tähelepanelikult. Ekspertide hinnangul on Rootsi eeskuju ajendiks ka Eestis diskussioonile kriisivarude ja maksesüsteemide vastupidavuse üle. Kuigi Eesti digimaksed on maailmatasemel, tuletab Rootsi käik meelde, et kriisiolukorras ei tohi tarbija sõltuda vaid ühest tehnoloogilisest lahendusest.

Praegune areng peegeldab laiemat Euroopa tendentsi, kus riigid hakkavad uuesti hindama sularaha kui turvalist ja toimivat maksevahendit ajal, mil digitaalne infrastruktuur võib olla rünnaku all.