Sõda Ukrainas: raketilöögid ja luureandmete nappus

Ukraina linnad, sealhulgas Kiiev ja Harkiv, sattusid 13. oktoobril massiivse raketirünnaku alla, mille käigus puudusid osal juhtudest varajased hoiatussignaalid. Samal ajal on tekkinud pingeid USA ja Ukraina vahel seoses väidetavate piirangutega luureandmete jagamisel.

Ukraina eri piirkondades toimusid 13. oktoobril massiivsed raketirünnakud, mille tagajärjel on hukkunuid ja kümneid vigastatuid. Rünnakute all kannatasid ka Kiiev ja Harkiv, kus elamurajoonid said tabamusi.

Rünnakud linnadele

Kiievis hukkus õhtuse rünnaku käigus kaks inimest ja seitse sai vigastada, kui sihtmärgiks võeti kortermaja. Lisaks sai kahjustada taristu ja sõidukeid.

Luureandmete kriis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et riik ei saanud liitlastelt õigeaegset luureinfot ballistiliste rakettide laskmiste kohta, mis jättis elanikud hoiatusteta. See tekitas küsimusi koostöö kohta USA-ga. Meedia andmetel on USA administratsioon väljendanud muret Ukraina rünnakute pärast Venemaa naftatöötlemistehastele. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha kinnitas siiski, et andmevahetus jätkub.

Sündmused rindel

Donetski suunal on Ukraina väed taastanud kontrolli mitmete varasemalt kaotatud kaitsepositsioonide üle, sealhulgas punkrite üle, mida kasutatakse droonioperaatorite tugipunktidena. Samas Zaporižžja suunal, täpsemalt Orihhivi piirkonnas, on fikseeritud Vene vägede regulaarseid katseid sisse imbuva taktikaga linna tungida. Ukraina ametnikud, sealhulgas endine kaitseminister Mõhhailo Fedorov, on teatanud uue drooni-pealtkuulaja arendamisest, mis on suunatud just reaktiivmootoritega Shahed-tüüpi seadmete vastu.