Sõda Ukrainas ja Washingtoni varjatud huvid Moskva suunal

Venemaa on muutnud sõja Ukraina vastu kurnamis- ja terrorikampaaniaks, samal ajal kui USA president Donald Trumpi poliitika tekitab küsimusi tema äriliste seoste ja motiivide kohta. Ukraina vastus on tehnoloogiline, droonide ja uute ballistiliste rakettide arendamine, et rünnata agressorriigi kriitilist infrastruktuuri.

Sõda Ukrainas on kujunenud pikaleveninud ja metoodiliseks kurnamisheitluseks, kus Venemaa panustab elanikkonna terroriseerimisele ning Ukraina kriitilise taristu süsteemsele hävitamisele. Samal ajal kui rindeliin on suuresti tardunud, on Moskva ja Kiievi vaheline heitlus kandunud sügavale Venemaa tagalasse, kus Ukraina peamiseks sihtmärgiks on kujunenud naftatöötlemistehased ja strateegilised andmekeskused.

Washingtoni mängud ja Lukoil

USA presidendi Donald Trumpi hiljutised sammud, sealhulgas surve Ukrainale naftatööstuse ründamine lõpetada, on tekitanud küsimusi tema tegelike motiivide kohta. Mitmed vaatlejad viitavad, et Trumpi vastumeelsus Ukraina rünnakute suhtes võib olla seotud sooviga lihtsustada Lukoili rahvusvaheliste varade võõrandamist. Sellises äritehingus, mille väärtuseks on hinnatud umbes 22 miljardit dollarit, võib rolli olla Jared Kushneril ja teistel presidendi lähikondlastel. Samal ajal kui Vladimir Putin kasutab energiasektorit vahendina oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, seisab Volodõmõr Zelenskõi silmitsi olukorraga, kus Washington võib Venemaa vastu suunatud sanktsioone kaudselt nõrgendada, jättes Ukraina üksi võitluses agressoriga.

Ukraina tehnoloogiline vastulöök

Tehnoloogiline võidurelvastumine on muutunud sõja määravaks teguriks. Ukraina raketimeistri Denõss Štõlermani ettevõte Fire Point on välja töötamas ballistilisi rakette, sealhulgas mudelit FP-9. Selle raketi kavandatav lennukaugus on kuni 855 kilomeetrit ja lõhkepea kaal ulatub 800 kilogrammini, mis võimaldaks Ukrainal rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil, sealhulgas Moskva juhtimiskeskusi. Kiirus kuni 2200 meetrit sekundis muudab need raketid eriti keeruliseks sihtmärgiks Vene õhutõrjele.

Sõjandusanalüütikud, nagu Sergei Auslender, rõhutavad, et Vene režiim ei peatu vabatahtlikult, sest sõjast on saanud Putini valitsemisvorm. Ukrainal on aga vähe valikuid, nad peavad jätkama vastupanu nii droonide kui ka uute ballistiliste rakettide abil, sõltumata USA administratsiooni kõhklustest. Nagu on märgkinud Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov, on riigi eesmärk hävitada agressorriigi sõjatööstus ja majanduslikud närvikeskused, et sundida Moskvat sõjategevusest loobuma.